Eesti uudised

ÄKKSURMADE ARV KASVAB: Volli Kalmu ei saanud aidata, kuid tema surm võib tulevikus päästa paljusid

Eesti Ekspress, 3. jaanuar 2018 09:15

49 KOMMENTAARI

i
inimkonnale/ 5. jaanuar 2018 05:01
http://www.piibel.net/#q=Hb%209
Kiri heebrealastele 9:27 Ja otsekui inimestele on seatud üks kord surra, pärast seda on aga kohus,
28 nõnda ka Kristus, üks kord juba ohverdatud, et ära kanda
paljude patud, ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid,
kes teda ootavad.
u
uunu/ 5. jaanuar 2018 00:47
m
Mustik/ 4. jaanuar 2018 12:37
Ja esmaabi kursused ka maksavad ja täiskavanute ujumiskursused ka maksavad- Ärimeeste Eesti!
r
Räägime õigete nimedega/ 3. jaanuar 2018 15:40
Valesti valtud koormus viis ta hauda,ikka vaja pressida,sellises vanuses võta kepp ja pea kõndides aru.
t
Tahaks/ 3. jaanuar 2018 14:18
Siinkohal öelda et vanemad mehed ja naised kui olete spordihullud siisvaadake kas teie koormused on teie vanusele vastavad
s
Sisutühjast nupust/ 3. jaanuar 2018 13:52
Lühiartiklis oleks võinu olla nimetatud ka selle äkksurma põhjus: aju, süda, soolerebend....?
a
Ants Tutt/ 3. jaanuar 2018 15:25
Nõus. Äkksurmal võib olla mitu põhjust. Antud juhul võiks ikkagi ära tuua arvatava põhjuse.
t
tiia/ 3. jaanuar 2018 13:17
samas on meile ka midagi antud geenide kaudu. 4-5 aastad tagasi oli ju hr. V. Kalm öelnud, et ta on elanud kauem kui ta isa. Kõigile on antud aeg siin olla ja kui on aeg, siis lahkuda.
j
jaa/ 3. jaanuar 2018 13:15
Lihtsalt mõtlen et tavainimesed ikka peaks ka oskama elustada. Paljud seda oskavad, on õpitav.

j
ja/ 3. jaanuar 2018 12:38
n
Naane/ 3. jaanuar 2018 12:35
Miks on vaja vanemal mehel hakata trenni tegema
t
Täiesti / 3. jaanuar 2018 14:21
Nõus, piisab lihtsast liikumisest
m
..../ 3. jaanuar 2018 12:29
meeletult kurb juhtum taas, kus täies elujõus tegus inimene lihtsalt kokku kukub ja - läheb... Tagantjärele on kõik targad ja teavad, kuidas oleks saanud elu päästa. Kuid ei saanud päästa näiteks seda VKst nooremat arhitekti, kes kukkus kokku kaaslaste kõrval jäähokiväljakul. Ja selliseid näiteid on veelgi. Lihtsalt ei ole võimalik nii kiiresti reageerida, seda isegi oskavate inimestega ja vajalike seadmetega. Oleks-oletused ei too kedagi ka tagasi. Ja tegu ei ole inimestega, kes oleks end liigutama hakanud just vahetult enne kokkukukkumist, enne elanud lorult ja lödilt - need täismehed on olnud terve oma elu liikuvad ja sportlikud. Ja ikkagi....
v
Vana mees eluaeg rahulik pasiivne töö muidugi süda ei kannatanud füsilist koormust / 3. jaanuar 2018 12:15
l
lugeja/ 3. jaanuar 2018 20:54
Oli ühe inimese sõnul olnud füüsiliselt väga vastupidav. Teinud talviti mitmekümnekilomeetriseid matku. 35 kg seljakott seljas. Oli ikka suusatanud talviti ja muul ajal rattaga sõitnud. Nii et ei mingit passiivsust.
a
Anna ndeks/ 3. jaanuar 2018 11:57
Kas on mõni arst kes väidab,et selle surma taga ei olnud sport.Mina väidan,et on lihtsalt pingutas spordiga üle.
Noored sportlased kukuvad üle maailma kokku ja surevad südame ülekoormuse tõttu.
v
vastu arvamus/ 3. jaanuar 2018 12:17
kui inimesele antud aeg saab otsa, siis ta sureb ja teha ei saa midagi. Vanus siin ei loe.
r
rs/ 3. jaanuar 2018 10:50
ehk siis sportimine on ohtlik
e
Ei/ 3. jaanuar 2018 14:23
Ole aga vanus, koormus peavad tasakaalus olema
Ja kardioloogi tasuks ka külastada
j
Jaa/ 3. jaanuar 2018 16:57
sport tappis. Oleks need sulailmad pisut varem tulnud.
e
ehh/ 3. jaanuar 2018 10:34
kuidas tema surm võib tulevikus aidata paljusid?- ei saanud aru pealkirjast.
m
mis siin aru saada/ 3. jaanuar 2018 11:16
tee vähem sporti ja vaata rohkem telerit.
j
Jorma/ 3. jaanuar 2018 11:49
Järsku ondoonorlusega tegu.
k
kas selle looga/ 3. jaanuar 2018 10:28
tahetakse öelda seda, et V.Kalm ei saanud koheselt abi ehk esmast elustamist. Olen kuulnud et just sellest sõltub väga palju, kas inimene jääb ellu või mitte ja missugune saab olema tema olukord peale südameseiskumist, insulti, infarkti. Olen alles hiljuti lugenud ühte õpetust kuidas peab käituma insuldi läbi teinud inimesega ja et sellise inimese edasine käekäik sõltub tohutult just koheselt antud esmaabile. Aga tean ka seda kuidas esmaabikoolitustel on on viimase paarikümne aasta jooksul õpetatud, kuidas ei pea esmaabi andma võõrastele inimestele(suust suhu hingamine). Kas nüüd on selle õpetuse tagajärjed meil käes. Äkksurmade arv on kasvutrendis ja ma näen ühe põhjusena ka seda et inimesed ei saa vajalikku esmaabi koheselt, kiirabi saabudes on juba hilja. Kahju, ääretult kahju kui V.Kalm just sellepärast pidi lahkuma, et ei saanud kohest elustamist.
k
kahju jah/ 3. jaanuar 2018 11:58
et kiirabitöötajat polnud suusaraja kõrval
n
Neh/ 3. jaanuar 2018 14:18
Jah, elustamisest on kasu ainult siis kui tegutseda kohe. See teebki asja raskeks. Kui inimene kokku kukub, siis kõik enamasti ehmatavad ja mingi 30 sekundi pärast katsutakse alles pulssi ja südamemassaazi hakatakse tegema minut või rohkemgi hiljem. Insult ja infarkt on natuke teised asjad kui südmeseiskumine. Need muidugi tapavad väga hästi aga mitte 5 minutiga.
m
munkel/ 3. jaanuar 2018 16:53
Kui tuleb minna siis tuleb minna,ei aita ükski arst.
Paarkümmend aastat tagasi suri finishis kahekümnendates jooksja, 2 sammu finishijoonel valvanud tipp-spordiarstist, 2 kiirabibrigaadi olid alla minutiga kohal. Nukker vaatepilt laululaval sadade spordisõprade silme all...
Sõjaväelane kes väidetavalt kuumarabandusse suri-siin olid lisateguriks kasutatud stimulandid .See jäi ka viimaseks korraks kus poolmaratoni kasutati väeosade vaheliseks mõõduvõtuks.

v
veteran/ 3. jaanuar 2018 10:22
Aasmäe surm tuli kah äkki- Siimu tellimise peale.
r
rahu/ 3. jaanuar 2018 10:26
VEB fondile, sest tealt ei saa abi enam keegi.
l
3. jaanuar 2018 10:17
Liigne sportimise ja tugitoolis istumise vahele võib tegelikult panna võrdusmärgi. Mõlemad on ühtviisi ebatervislikud tegevused. Küll aga oleks hr Kalm elus, kui ta ei oleks tol hetkel sportinud. Kuid oleksid ei oma enam kahjuks mingit tähtsust.
s
sa ei eksi/ 3. jaanuar 2018 10:32
sest inimest hoiavad töökorras ja noorena inimese tüvirakud. Need rakud on mootorid ,mis aitavad elada , võita. Kui närvirakud on otsa saamas, siis pole muud kui anna minna,sest ilma närvirakkudeta ei tooda tüvirakud enam midagi.
Seepärast ütlengi, et kui võimalik istuge rohkem tugitoolis, ja säästke omi närve, ei siis kuku te ka jalalt maha.
l
lisaks/ 3. jaanuar 2018 11:10
Suur närvipinge ja vastutus töökohal. Tihtipeale hoitakse end vaos, kuigi sees keeb, talutakse solvanguid, töökiusamist, "kirves selga" teated, madalat töötasu jne. Arvatakse, et pärast pingeterohket tööaega on hea ennast ületavalt spordiga maandada? Tegelikult on vaja puhata, magada, värskes õhus jalutada, enesetunde paranemisel vähehaaval koormust tõsta, isegi kui oled varasemalt koormustega harjunud.
j
Jorma/ 3. jaanuar 2018 11:51
Ka sporthobused elavad paarkümmend aastat vähem.
j
johhaidii/ 3. jaanuar 2018 15:58
Hobuse keskmine eluiga on 25 aastat, "paarkümmend aastat vähem" ehk siis 5aastaseks?
s
skeptik/ 3. jaanuar 2018 10:15
ka nii on võimalik, et keegi "aitab kaasa" aga mei selliseid asju ei uurita ja ilmselt ei osata ka uurida
n
Noohh/ 3. jaanuar 2018 10:14
Järgmised on kiivikas, sõõrumaa, jõusaalis käijad, trennis käijad jne.
a
arusaamatu lugu/ 3. jaanuar 2018 10:12
kuidas siis õigem surra on kui mitte äkksurma surra?....
milliseid paremaid lahendusi pakutakse minekuks?
ä
3. jaanuar 2018 10:25
äkksurm küll, aga mitte liiga noorelt paluks. Praegused juhtumid ikka liiga noori niitnud.
j
jumal/ 3. jaanuar 2018 10:39
pidi olema aeglane,kuid õiglane...
keda siisnüüd uskuda?
v
Vanamemm = vana memm./ 3. jaanuar 2018 10:09
Töö teeb inimeseks, sport tapab.
r
Rein/ 3. jaanuar 2018 10:03
Äkk surmade põhjus on ületöötamine, inimesed rabelevad meeletult, et oma pere ära toita, tean seda omast käest, et 1000 eurot kätte saada, pean ma tegema 250 tundi kuus, kas see on mõistlik, ei ole.
Ja asi läheb aina hullemaks, hinnad on kõik tõusuteel, palgad järgi ei tule, vaesus aina süveneb, ma ei räägi Tallinna palkadest, väikelinnades ja maal on ikka asi nii käest ära ja kõik Tallinnasse ka ei mahu. Ma ei saa aru,mis see valitsus mõtleb, eluisu on nii otsas, ainult pinged ööl ja päeval,Jama täielikult.
n
3. jaanuar 2018 10:16
Noo rektoritel küll nii pingeline töö pole,kui teistel. Jalutavad ja spordivad
n
naiivsele/ 3. jaanuar 2018 12:36
10:16 sellise laimu pärast saab sind vastutusele võtta. Põhjus, miks ta rektor oli, ongi see, et ta jõudis korraga sadat asja teha. Jalutamine ja sportimine temast küll rektorit ei teinud. Aga laimamise asemel võid vanas eas veel ettevõtte luua, siis näed, et kuigi elu on rahaliselt lihtsam, lasub sul vastutus su töötajate ja veel mitme asja ees. Aga siis on võimalik tõesti oma aega valida: töötad öösel, jalutad ja spordid päeval. Eks vaata. Nii saab enamus, aga miks nad ei tee seda?? Miks nad on nõus seda pingelist tööd tegema, kui nad saaksid valida lisaks pingele veel parema elu finantsilises mõttes?
k
Keskealine naine/ 3. jaanuar 2018 10:01
Ma mõtlesin ka, et kas oli võimalus elustada. Endal isa suri, teistsugustel põhjustel, oleks võimalus olnud päästa....

r
Reede/ 3. jaanuar 2018 09:55
Elage rahulikult. Ei ole vaja joosta ja rabeleda. Sportimine ei ole päästnud kedagi surmast, pigem on toonud viimsepäeva lähemale.
n
3. jaanuar 2018 14:14
k
kui kiirabi/ 3. jaanuar 2018 09:39
jõuab kohale 6 minutiga!? Sel juhul tuleb iga maja ette panna kiirabi valvesse, siis jõuavad 6 minutiga kohale.
n
Neh/ 3. jaanuar 2018 14:12
Tegelikult tuleks levitada kavalat aparaati nimega automaatne defibrillaator. Süda tegelikult ei seisku, signaalid ajust lähevad segamini ja süda hakkab võdisema , keerulise nimega fibrilleerima. Ja siis on vaja kähku elektrišokki ehk defibrillatsiooni. Südamemassaaž on füüsiliselt nii raske, et kui õieti teha, siis üle paari minuti seda ei tee ja ka väheefektiivne. Kuna tõepoolest kiirabi iga maja ette ei pane, siis tulebki kodanikud defibrillaatoriga varustada. Isegi kui kiirabi jõuab kohale 10 minutiga ja kahekesi teha südamemassaazi siis on see ikka nii ebaefektiivne, et kiirabist pole tulu. Käsitsi pumpamine on südame enda tööga võrreldest endast nii väikese tootlikkusega et aju on selleks ajaks juba hapnikunälga jäänud ja teha pole enam midagi.
n
Neh/ 3. jaanuar 2018 09:27
Eesti ärieetika musternäide. Elupäästva tegevuse kajastamise eest küsitakse raha. See artikkel seal ekspresssis on maksumüüri taga peidus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee