Laulupidu (Martin Ahven)

Aastakümneid Eesti ja Soome omavahelist läbikäimist edendanud ning meie hümnide ja teiste rahvuslike laulude seoseid uurinud Pekka Linnaineni hinnangul on praegune hümn ennekõike riikliku järjepidevuse sümbol.

Linnaineni üllatas, kui kiiresti tuli internetis aastavahetusel hümni mängimata jätmisele vastureaktsioon ja tal oli selle üle hea meel, et inimesed hindavad oma hümni.

"Inimesed vajavad kindlaid traditsioone, millega nad on harjunud. Kui meie, soomlased, saame olümpiamängudel kuldmedali, siis me kõik ootame, et raadios mängitakse Porilaste marssi," ütles estofiil, kelle arvates tähendab hümni mängimine 

"Eestlased ootavad aastavahetusel hümni, sest nad on harjunud, et see kunagi keelatud laul sel hetkel tuleb - see tähendab, et tuleb jälle uus iseseisvusaasta;" lisas Linnainen.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes

Jaga artiklit

40 kommentaari

A
aitäh   /   19:02, 3. jaan 2018
"Estofiil: Eesti hümn kõnetab, sest oli nii kaua keelatud."
Jah, see on ajalooline tôde, et ta oli keelatud. Muide, kôik Vabariigiaegne oli keelatud ja ta oli ainult me vanemate mälus, kes ei julgenud isegi lastele sellest rääkida. Mäletan, et mônikord isa laulis mône salmi, mingit selgitust andmata, lihtsalt laulis, sest tundis mônel momendil selle järgi vajadust. Ja siiski, neil ônnestus teatepulga meile edasi anda. Austus neile (nüüd öeldakse Respect).
I
Inspireeritud  /   12:11, 3. jaan 2018
eilsest 100-st kommentaarist: Eestlane olla on uhke ja hää, kes tõelisi probleeme ei näe. Vaevalt sai aasta läbi, kui näritakse üksteisel kõrid läbi! Elagu tsensuur!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis