2
fotot

Kui 29. detsembril 2015 kuulutas Harju maakohus välja rahvusliku lennukompanii Estonian Air pankroti, sulgus üks peatükk Eesti lennunduse ajaloos. Pea sajandipikkune Eesti lennunduse lugu on algusest peale olnud suhteliselt heitlik.

Lennunduse lugu Eestis tavatsetakse alustada Ravila mõisahärrast hullust krahvist Mannteuffelist, kes umbes aastal 1800 proovis edutult lennata isevalmistatud lennumasinaga. Isegi meie rahvusliku liikumise suurkuju Johann Voldemar Jannsen olla tundnud huvi lendamise vastu veel enne, kui oma rahvast äratavat tegevust alustas. Muidu jõudsid esimesed lennumasinad ja lenduridki Eestisse paralleelselt lennunduse sünni ja arenguga mujal maailmas.

Eesti oma lennundus sündis Vabadussõjas: esimese Eesti sõjaväelennuki lennu sooritasid lendur Karl-Friedrich Haas ja motorist Johann Kelk äsja punastelt sõjasaagiks saadud lennukil 30. jaanuaril 1919. Tsiviillennunduse alguseks sai 22. märts 1921, kui kinnitati Eesti õhusõidu aktsiaseltsi Aeronaut põhikiri. Aastatel 1921–1927 lendasid Aeronaudi lennukid Tallinnast Riiga, Helsingisse ja Stockholmi.

Aeronaut likvideeriti majanduslike raskuste ja vastuolude tõttu sõjaministeeriumiga. Pärast seda pidasid lennuühendust Eestiga välisfirmad. Kui 1934 avati Tallinnas Ülemiste lennuväli, teenindasid reisijaid Saksa-Vene ühisfirma Deruluft, Soome Aero (hilisem Finnair) ja Poola LOT. Nende vahendusel oli Eestil õhuühendus Leningradi, Helsingi, Riia, Königsbergi ja Varssaviga. Eesti oma lennufirma taasloomiseni jõuti iseseisvuse kaotamise eel, kui 1939 asutati aktsiaselts Ago, mis 1940 alustas lende Stockholmi, Helsingisse ja Köningsbergi.

Nõukogude okupatsiooni perioodil opereeris kõiki tsiviillende NSVL tsiviillennunduse ministeeriumi alluvuses olev riiklik lennufirma Aeroflot. Ligi poole sajandi jooksul oli Tallinnast võimalik lennata ainult teistesse Nõukogude Liidu sihtkohtadesse. Iseseisvuse taasamise järel, 1. detsembril 1991 moodustati Aerofloti kohalikust osakonnast rahvuslik lennukompanii Estonian Air, mille kasutada olid nõukogude lennukid Antonovid, Jakovlevid ja Tupolevid.

Väikese Eesti rahvuslik lennukompanii Estonian Air saavutas muutus rahvusliku sümboliks, kuna oli n-ö visiitkaardiks nii Eesti külalistele kui siit maailma reisijatele. Taas lääne sihtkothadesse lennanud Eesti lennukid olid oma inimestele justkui tükike kodu laias maailmas. Esimeste lääne päritolu lennukite kasutuselevõttu ja kujundust 1995 kajastas ajakirjandus laialt. Pidevalt võeti jutuks lennukite pardateenindus kuni pilootide ja pardateenindajate vormirõivastuse kujunduseni välja.

Estonian Air pidi algusest peale oma püsimajäämise nimel võitlema. Oma 24 tegevusaasta jooksul ainult paaril aastal kasumisse jõudnud lennufirma tegutsemist pidas riik siiski strateegiliselt väga oluliseks, kuna ta tagas vajaliku lennuühenduse Euroopa tähtsamate keskustega. Paraku hakkasid lennufirmat tugevalt mõjutama 2001. aasta terrorirünnakute tagajärjel alanud muutused maailma lennundusturul. Muutusi ei suutnud lennufirma kasuks pöörata ei uued strateegilised partnerid, erinevad juhid ega ka kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuv riiklik toetus.

7. novembril 2015 saabus Tallinna lennujaama Estonian Airi viimane lend. Lennuki meeskond sai alles maandudes teada Euroopa Komisjoni otsusest, et Estonian Airile on 85 miljoni euro ulatuses antud ebaseaduslikku rahalist tuge, mis tuleb tagastada. Oli selge, et lennufirma seda tagasi maksta ei suuda ja peab tegevuse lõpetama. Eestlaste uueks koduks õhuavarustes sai vast asutatud riiklik lennufirma Nordica, mis peab edaspidi hakkama saama riigi lisatoeta.

Allikad:

·         Eesti ajalugu: kronoloogia (Ain Mäesalu jt). Tallinn: Tänapäev, 2015.

·         Mart Enneveer „Eesti lennunduse ajalugu“. Eesti Lennuakadeemia veebipõhine õpiobjekt https://lennundusajalugu.weebly.com/index.html

·         Jürgen Klemm „Erki Urva: Estonian Airi viisid langusesse poliitikute suured ja õigustamatud ambitsioonid“. ETV „Aktuaalne Kaamera. Nädal“. ERR: 08.11.2015.

Jaga artiklit

4 kommentaari

R
rip  /   11:29, 3. jaan 2018
Estonian Air oli täiesti tasemel ettevõte seni kui poliittrollid teema avastasid ja hakkasid broilereid juhatusse ning nõukogusse suruma: r-kioski loll, Taani muinasjulle, taskila-kloun ja surnumatja palmer. Viimane, kes teemat veel jagas oli Erki Urva. Pärast teda said parts ja reformirotid Eesti lennundusest jagu.
A
alf  /   08:56, 3. jaan 2018
Juhan Parts suutis Estonian Airi pankrotti ajada, kui palkas aferist Taskila.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis