27 kommentaari

K
Kes   /   10:33, 3. jaan 2018
sellise diletantliku " juhtkirja "kirjutas !!??? " Kummalisel kombel on riigipea kesköine esinemine ja selle järel hümni mängimine üks-ühele kopeeritud nõukaajast, kui uus aasta saabus Brežnevi esinemise, Kremli kellalöökide ja hümniga – esimese vabariigi ajal polnud televisiooni veel olemaski" Donner wetter, raadio oli olemas ja mingit kopeerimist pole baltlastel ega skandinaavlastel küll venelaste ega breznevi ajastu tegelaste pealt olnud.
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale ja riigile. Sellega väljendatakse rõõmu ja uhkustunnet. Eesti hümni kasutatakse riiklikel tseremooniatel, spordivõistlustel või muudel avalikel üritustel. Hümni ei tohi teotada.
Patriootlik laul „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kirjutati 1869. aastal esimesel üldlaulupeol ettekandmiseks. Esimese üldlaulupeoga tähistati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva.
Eesti ülistuslaul kõlas laulupeo teisel päeval 19. juunil 1869. aastal. Selle kandsid ette meeskoorid üle-eelviimase lauluna. Kiiresti populaarseks muutunud laulu esitati peagi mitmesugustel rahvuslikel piduüritustel üle Eesti. Näiteks kõlas ülistuslaul ka esimese sinimustvalge lipu pühitsemisel Otepääl.
1890-ndate keskpaigaks oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kinnistunud Eesti rahvushümnina: V üldlaulupeol esitati seda püsti seistes ja paljastatud peadega, 1896. aastal nimetas Postimees seda esmakordselt eesti rahva hümniks.
Omariikluse tekkimisel oli Eesti hümn juba sedavõrd kinnistunud, et seda ei hakatud muutma ega ka kehtestama. 24. veebruaril 1918. aastal avaldatud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest on ainus õigusakt, kus on osaliselt trükitud Eesti hümni tekst. Pärast Eesti okupeerimist hümn keelustati. Taasiseseisvumisel võeti Eesti hümn spontaanselt kasutusele.
Hümni lauldakse tseremooniatel ja ametlikel esindusüritustel. Traditsiooniliselt tõustakse hümni laulmise ajaks püsti, osutades sellega austust oma maa ja rahva vastu. Hümni laulavad kaasa kõik koosviibijad. Hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe auandmiseks vormimütsi juurde. Hümni lõppemisel ei aplodeerita.
Tavapäraselt lauldakse hümni ürituse alustamiseks või lõpetamiseks. Kui samal üritusel esitatakse rohkem kui üht hümni, siis kantakse esimesena ette välisriigi hümn ja seejärel Eesti hümn; kui hümne lauldakse ürituse lõpus, siis kõlab Eesti hümn viimasena.
Need tegelased, kes ei tunne austust tavade vastu ja tegelevad väärtuste hävitamisega tuleks riigiametitest koheselt vabastada.
S
See praegune hümn   /   10:53, 3. jaan 2018
on ajast ja arust ja tuleb välja vahetada. Meil on külluses eestimeelseid ilusaid laule,mis sobiksid. Ja eestlased on usuleige rahvas, mis ,,jumal valvaku,, .On keegi seda jumalat päriselt näinud? Miks peab meid valvama keegi, keda pole olemas. Vähesed teavad praeguse hümni sõnu peast, maigutavad niisama. Ja need jumalasõnad ei kutsugi neid salme pähe õppima. Ja miks peab meil olema mingi Soomelt laenatud? Olgu ikka ehtne ja eestimaine! Kuulutage või konkurss välja eestimaise hümni leidmiseks.
S
Soomelt   /   11:20, 3. jaan 2018
pole esiteks midagi suurt " laenatud ". Koolides vähemasti oskavad pea kõik õpilased sõnu peast ja eks leidub maigutajaidki kes lihtsalt viisi ei pea. Kui rääkida " ehtsast ja eestimaisest " siis " teise hümnina sobiks "eesti Finlandia " “Mu isamaa on minu arm” . Sõnad pärinevad Lydia Koidulalt, Jannseni tütrelt ja eesti rahvusluuletajalt. Laulul oli suur tähendus eestlaste 1980ndate laululiikumise sümbolina. Selle laulmine ärritas Moskva võimumehi, kes olid “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” esitamise sootuks ära keelanud.
Näiteks Soome “Finlandia” ja “Mu isamaa on minu arm” on “südame hümnid” ning Paciuse teos on mõlemal maal ametlik laul. Hümni vahetamine tuleks siis kõne alla kui muusikainimesed ja ülejäänud rahvas on sama meelt ja kui mõlemad eelistaksid tundelisemat Ernesaksa pala.
M
Maša  /   13:03, 3. jaan 2018
Hümni vahetada mingitest trendidest lähtuvalt? See praegune olukord sai tekkida vaid sellest, et meil ei ole oma isamaa enam südames. Naeruvääritame kõike eestimaist. Ei meeldi lipp, vapp, lill ega pääsuke. Jookseme kõige välismaise järele.
Q
Qwert  /   10:23, 3. jaan 2018
Mis takistab hümni esitamist ilutulestiku taustal? Mitte miski. Kõlab siis veelgi uhkemalt.
.
... et need reeglid  /   09:49, 3. jaan 2018
teha vabatahtlikuks ja veelparem, soovituslikult mitte üldse kasutada.
Seda tahate ülevaatamisega teha.
N
no ei saa aru  /   09:40, 3. jaan 2018
kuhu kaob Eestis mõtlemisvõime? lätlastel on, meil mitte?
lätlased laulsid kogu rahvaga enne ilutulestikku, ilutulestik ei pea algama täpselt kui kell kukub
aga need lätlased kellele meie oleme siiamaani ikka ülalt alla vaadanud julgesid prüsseli pürjelitele öelda - meie kvoot on null
ega vist lätlased meid muidu mulkideks /mulksideks kutsu
  /   09:34, 3. jaan 2018
Hymni koht pole vana aasta öö,sest kogu linnas lasti rakette ja lauldi.Oldi röömsad ja söbralikud,kes oleks suutnud rahulikult kuulata .See siin on taas kellegi poolt yles töstetud olematu asi,saaks vaid kiruda ja kedagi maha teha,kurjad inimesed vaid.
E
ee  /   17:31, 3. jaan 2018
Sellisel korral esitlustakse orkestreering ja kui keegi soovib, võib kaasa laulda või oma meelsust avaldada. Tundub, et oleme kohati selles eestlauljatega üle pingutanud.
Ü
üürnikute küüditaja  /   09:11, 3. jaan 2018
Kõige nõmedam oli Liia Hänni hümni esitus,mis loeti paberilt ette ,kuue isiku puhul ja kõige hullem,et kahel mehel olid mütsid peas ja veel "IVAR PADAR oli üks neist.Tule taevas appi kuhu me jõudnud oleme .nagu Ansip ütleb.Kas tõesti oli vaja veel sellist tsirkust?
H
Hümni kaitseks.  /   09:08, 3. jaan 2018
Hümni ei tohi ära lörtsida.Hümni mängimiseks sobib püham ja härdam hetk.Uusaasta pidustus seda ei ole .
I
Irf  /   09:18, 3. jaan 2018
Nii ja naa. Lätlased tulivad sellega miskipärast toime. Nagu ka muude asjadega, mida meie ei suuda.
J
juta  /   09:04, 3. jaan 2018
Igaühel oma jumal ja seda lauldes võib ta just oma jumalale mõelda.
T
T.Mets  /   23:36, 2. jaan 2018
Hümn on vaidlematult ilus, kahjuks valitsevad ringkonnad on seda parasjagu ähmastanud
  /   23:25, 2. jaan 2018
Ilmselt leiti, et hümn võib solvata erinevaid vähemusi.
N
nüanss  /   23:06, 2. jaan 2018
Eraisikutel ja eraõiguslikel juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal-jaanipäeval (23.-24.06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).
  /   23:02, 2. jaan 2018
Näiteks Tallinnas Nõmmel lehvisid rahvuslipud ka jõulude aegu, mis vastab igati lipuseaduse põhimõtetele.
http://ekspress.delfi.ee/arvamus/eesti-lipp-ei-ole-keelatud?id=27692323
  /   23:00, 2. jaan 2018
Nii Eesti lipp kui ka firmalipp võivad olla heisatud 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb öösiti valgustada, firmalipule nõue ei laiene.
Eesti lipu võib heisata ka isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Siis heisatakse lipp pidustuste alguses.
  /   22:58, 2. jaan 2018
Eesti lipp võib näiteks eramaja või korteriühistu seinal lehvida kogu aja, ainult pimedal ajal peab lipp olema valgustatud.
J
Jaak  /   18:33, 2. jaan 2018
Arvan, et hümni laulmine lärmakas õueseltskonnas, kus osa rahvast veel auru all, pole mõistlik.Hümn on püha ja seda tuleb ka vastavas kohas pidulikult teostada.
0
0hhoo  /   09:08, 3. jaan 2018
hümni tuleb pidulikult teostada. Kuidas?
N
nb  /   09:09, 3. jaan 2018
Siis ei lähe ka president niisugusesse kohta kõnet pidama.
M
Mahh Valda  /   18:32, 2. jaan 2018
Lisaks sellele: presidendil polnud tekst peas.
Q
qwerty  /   18:29, 2. jaan 2018
Lippu ja hümni kasutatakse siis, kui selleks on vajadus. Aastavahetus sellist vajadust ei tekita.
N
nähh  /   18:27, 2. jaan 2018
väga ok tekst
S
sisu  /   18:06, 2. jaan 2018
Kui läheb hümni reeglite aruteluks, siis tasub pisut ka selle sisusse tungida. Näiteks tekitab paljudes erinevaid emotsioone fraas: "Su üle Jumal valvaku,, mu armas isamaa"! Kindlasti pole see nüüd nõukogude aegne jäänuk, aga kui paljud just seda fraasi suudaksid siiral meelel laulda?
S
sissa  /   19:24, 2. jaan 2018
Samas on ka palju inimesi, kes seda fraasi siiral meelel laulavad. Milliseid seadusi ilmalik riik ka enda eksisteerimiseks välja annab või sümboolikat kehtestab, tuleb siiski tunnistada ka riigiseadustest kõrgema võimu ; nimetame seda looduseks nende jaoks, kes Jumala nime ei saa suhu võtta.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis