Juhtkiri

Juhtkiri | Vaatame hümni- ja lipureeglid üle (27)

Ohtuleht.ee, 2. jaanuar 2018, 18:12
 
Sõltumata põhjusest, miks aastavahetusel ei kõlanud Vabaduse väljakul ja ETV ekraanil hümn, on EV100 juubeliaasta saanud sellise avapaugu, millest keegi ei osanud undki näha.

Nördimuse avaldamisega tegi algust ringhäälingunõukogu juht, parteimaastikult liitus temaga EKRE, nende järel väljendas kurbust presidentki. ERRi jahmunud juht kogus end pärastlõunaks ja möönis, et tegemist oli tööõnnetusega.

Samal teemal

Kummalisel kombel on riigipea kesköine esinemine ja selle järel hümni mängimine üks-ühele kopeeritud nõukaajast, kui uus aasta saabus Brežnevi esinemise, Kremli kellalöökide ja hümniga – esimese vabariigi ajal polnud televisiooni veel olemaski.

Kas siis selleaastane õnnetus oli tõepoolest nii suur, et riigi tippjuhtkond peab seda mitu päeva klaarima, süüdlasi tuvastama ja neile nõukakommete järgi vastu pead andma? Sama teema on kirgi kütnud varemgi, kui jalgpallimatši eel hümni „valesti“ interpreteerinud laulja sai „emoliku kiunumise“ eest lausa peksa. Võib-olla peaksime olema avanenud võimaluse eest juubeli künnisel hümni ja teiste riiklike sümbolite senise kasutuspraktika üle arutleda hoopis tänulikud.    

Riigilipugi kasutamine on Eestis rangelt reglementeeritud. Meil tekkis skandaal isegi seoses sinimustvalge käterätikuga. Samal ajal on lombi taga tähelipp igal pool kasutusel, ja seda kuni aluspesuni välja, ilma et ameeriklaste riiklus või nende patriotism selle all kannataks. Portugalis on võimatu linnaosades käia, silmamata veranda külge kinnitatud (pleekinud) riigilippu. Seda ei tehta lipu mõnitamiseks, vaid ollakse lihtsalt oma riigi üle uhked.

Kui meie trikoloor võib lehvida vaid valges ja hümni ei julgeta ilutulestikuga võidu mängida, siis kas me ei võõruta rahvast selliste piirangutega oma sümbolitest? Tuleks pragmaatikutena tunnistada, et keegi ei hakka iga päev kodus lippu langetama ja masti tõmbama ega selleks eraldi valgustust panema. Nii olemegi olukorras, kus kogu maa on lipuehtes vaid jaaniööl, muul ajal aga karistavad usinad ametnikud korteriühistuid, kes pole jõudnud lippu päikeseloojangu ajaks ära võtta.

Ehk tasuks lähtuda eeldusest, et uhkustunnet riigi üle ei saa kunagi olla liiga palju. Mõelgem, kas meie lipu kasutamise nõuded pole ülearu ranged. Liigne hardus ja hümni esitamine vaid valitud üritustel kord-paar aastas viibki selleni, et paljud meist ei oska seda enam kaasa laulda ja lipu heiskamisega ei viitsita mässata.  

Ülirangete reeglitega võõrutame rahva mitte ainult sümbolitest, vaid lõpuks ka oma riigist.

27 KOMMENTAARI

k
Kes 3. jaanuar 2018, 10:33
sellise diletantliku " juhtkirja "kirjutas !!??? " Kummalisel kombel on riigipea kesköine esinemine ja selle järel hümni mängimine üks-ühele kopeeritu...
(loe edasi)
q
Qwert 3. jaanuar 2018, 10:23
Mis takistab hümni esitamist ilutulestiku taustal? Mitte miski. Kõlab siis veelgi uhkemalt.
Loe kõiki (27)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee