(Martin Ahven)

Kuidas mõista otsust aastanumbri vahetumisel ETVs seekord mitte mängida Eesti hümni?

Rein Veidemann, rahvusringhäälingu nõukogu esimees: Riigihümni ärajätmine oli inetu tegu, paradoksaalselt üritusel, mis pidi sisse juhatama riigi 100. sünniaasta. FB

Martin Helme, ERRi nõukogu liige ja EKRE fraktsiooni esimees: Kui ERR arvab, et neile on liiga tehtud, kuna otsus hümn ära jätta tuli poliitilise tellimusena, kas siis presidendilt, kultuuriministrilt või riigikantseleilt, kes aastavahetuse programmis samuti käppapidi sees olid, siis tulen küsimuse juurde: kes otsustas? See otsustaja tuleb välja selgitada ja talt küsida, kas ta ei tahaks endale uut tööd leida! FB

Taavi Linnamäe, president Kersti Kaljulaidi avalike suhete nõunik: Hümn on ju nii väärikas sümbol, et selle jaoks tuleb leida sobiv hetk ja koht. Ja ma saan täiesti aru ka sellest, kui ei soovitud hümni mängida sel hetkel, kui tänavatel käib juba tohutu paugutamine. PM

Karmel Killandi, ETV aastavahetuse programmi peaprodutsent: Kuna ilutulestik, mille linn oli eelnevalt välja reklaaminud, oli suur ja võimas, siis me kartsime, et selle müra sees ei ole hümnil väärikas koht. Seetõttu sai valitud selleks lauluks „Eestlane olen ja eestlaseks jään". Ma väga vabandan kõikide nende ees, kelle tundeid ma selle traditsiooni muutmisega riivasin. ÕL

Kersti Kaljulaid, Eesti vabariigi president: Minu seisukohta teavad need, kellega koos meie hümni ära laulsime juba saluudi ajal. Kuid tol hetkel mina veel ei teadnud, et ka tele-eetris hümni polnud. Minu arvates oleks pidanud olema. FB

Erik Roose, ERRi juhatuse esimees: Selge on see, et ma olen ka ise sellest otsusest väga jahmunud ja häiritud. Tegu on markantse tööõnnetusega. (…) Selliste suurte ürituste puhul peab juhtkond pidevalt nii-öelda kätt pulsil hoidma. Küsimus aga on, kuidas saavutada olukord, kus säiliks toimetuslik sõltumatus, aga siiski tehtaks õigeid otsuseid. DELFI

Liia Hänni, presidendi endine nõunik: Selleks, et mõista, mis on meile tõeliselt oluline, tuleb sellest ilma jääda. Hea, kui see ei ole lõplik ja pöördumatu. Hümni puudumine uue aasta saabudes ja sellele järgnenu näitab, et Eesti vabariigi hümn kui riigi sümbol on meile väga oluline. Sellega võiks loo lõpetada ja oodata järgmist uut aastat rahuliku südamega, sest hümn jääb. FB

Jaga artiklit

22 kommentaari

V
vaataja  /   09:01, 3. jaan 2018
Kallid eestlased õppige hümni sõnad selgeks ja laulge seda iga päev jätke see kiun ja vingumine ja elage ilusat elu eestimaal.
S
Saage palun yle juba  /   00:53, 3. jaan 2018
Pole ju Eesti Vabariiki enam aastast 2004. Jäi ainult eestivaba riik:(

Päevatoimetaja

Kristel Veerus
Telefon 51993733
kristel.veerus@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis