2
fotot
PROTEST MULLADE VASTU: Meeleavaldus Iraani pealinnas Teheranis. (Vida Press)

Iraanis on juba ligi nädal aega kestnud meeleavaldused valitseva mullade režiimi vastu. Olukord muutub iga päevaga järjest tõsisemaks ja ka verisemaks. Teisipäevase seisuga on surma saanud vähemalt 22 inimest. 

Kui algul protesteerisid meeleavaldajad halveneva majandusolukorra, sealhulgas kõrge tööpuuduse, sotsiaalkärbete ja hinnatõusu vastu, siis nüüdseks on meeleavaldused pöördunud Iraanis valitseva mullade režiimi vastu. Senistel andmetel on rahutustes saanud surma vähemalt 22 inimest.

Ainuüksi pealinnas Teheranis on vahistatud 450 inimest. Neist 200 peeti kinni laupäeval, 150 pühapäeval ja 100 esmaspäeval. Politseinikud kasutasid meeleavaldajate vastu veekahureid ja pisargaasi. Olukord pealinnas on aga võimude teatel siiski kontrolli all ning politsei ei vaja lisaks revolutsioonilise kaardiväe abi.  

Hukkunute arv ei ole 80 miljoni elanikuga riigi kohta veel väga suur, kuid ka mitte väike. Ainuüksi teisipäeva öösel sai surma üheksa inimest. Neist kuus hukkus politseijaoskonnale korraldatud rünnakus Qahdarijani linnas.

Usujuht süüdistab välisvaenlasi

Teherani revolutsioonikohtu juht Mousa Ghazanfarabadi hoiatas teisipäeval, et vahistatud protestijaid ähvardab kohtus süüdi mõistmisel surmanuhtlus. Seda juhul, kui neile esitatakse süüdistus sõjas jumala vastu.

SÜÜDI ON VÄLISVAENLASED: Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei süüdistas teisipäeval rahutuste korraldamises riigi välisvaenlasi, kes üritavad teha väljakutset Iraani valitsusele. (AFP/Scanpix)

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei süüdistas teisipäeval rahutuste korraldamises riigi välisvaenlasi, kes üritavad teha väljakutset Iraani valitsusele. Ta rõhutas, et Iraani vaenlased on ühinenud ning kasutavad oma kõiki vahendeid  – raha, relvi, poliitikat ja julgeolekuteenistusi – , et tekitada islamirežiimile probleeme. 

Iraani kõrgema riikliku julgeolekunõukogu sekretär Ali Shamkhani süüdistas vägivalla õhutamises sotsiaalmeediat ning väitis, et sõnumid olukorra kohta Iraanis tulevad Saudi Araabiast, Ameerika  Ühendriikidest ja Suurbritanniast.

Iraani president Hassan Rouhani seevastu ütles esmaspäeval parlamendis peetud kriisiistungil, et protestide kujutamine vaid välisriikide vandenõuna oleks viga. President lisas, et inimeste probleemid ei piirdu ainult majandusega, vaid nad soovivad ka rohkem vabadusi. Sellega kritiseeris Rouhani kaudselt usujuhte, kes on tema reforme seni blokeerinud. Presidendi sõnul ei tule praeguses protestilaines näha ainult ohtu, vaid ka šanssi. 

2009. aastal suruti protestid maha

Praegune protestilaine on suurim Iraanis pärast 2009. aastat, kui protestimeeleavaldused brutaalselt maha suruti. Iraani advokaat ja inimõiguslane, aastal 2003 Nobeli rahuauhinna saanud Shirin Ebadi avaldas Saksa päevalehele Die Welt antud intervjuus arvamust, et nüüdsed protestid võivad olla millegi suurema algus. Ebadi ei välista, et protestid laienevad veelgi.

Iraanis läinud neljapäeval alanud protestilaine rõõmustas USA presidenti Donald Trumpi, kelle sõnul on sealne režiim hoolimata Barack Obamaga sõlmitud kohutavast tehingust kõigil tasemetel läbi kukkunud.

„Suur iraani rahvas on pidanud paljude aastate jooksul taluma repressioone. Nad kannatavad nälga ja vabaduse puudumist. Iraanlased tahavad toitu ja vabadust. Nad on ilma jäetud mitte ainult inimõigustest, vaid ka Iraani rikkustest. Käes on aeg muutusteks,“ kirjutas Iraani praegust režiimi oma vaenlaseks pidav Trump Twitteris.

Iraani režiim on Venemaa presidendi Vladimir Putini kõrval Süüria presidendi Bashar al-Assadi  üks tähtsamaid liitlasi.

Jaga artiklit

20 kommentaari

A
arvamus  /   14:43, 3. jaan 2018
Järgmine revolutsiooni sihtriik on Venemaa, maavarad "vajavad" uusi omanikke.
N
Nad on aarialased  /   10:22, 3. jaan 2018
Iraanlased on Aarialased!

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis