2008. aasta veebruaris anti Urmas Otile üle Tallinna vapimärk. Samal päeval, mil auväärt tunnustus talle üle anti, andis Urmas Ott ka oma viimase intervjuu. Urmas Ott oli nõus andma oma viimase intervjuu  Merike Veskusele.

"Ma ju oma silmadega nägin, mis seisukorras on Urmas. Kui oled ühest inimesest väga palju pidanud ja sa näed, et teda teda toodi raekotta toetades. Kui stoiliselt ja naeratavalt ta ikka suutis olla. See tekitab niisuguse tunde, et sa tahaksid selle olematuks muuta. Ja siis kui sulle öeldakse, et Urmas Ott ütles, et on ainult sinule nõus viimase intervjuu andma - see kõik pöörab sisemuse nii pahupidi," meenutas Veskus saates "Urmas Ott. One Man Show".

"Ja siis ma sain alles aru, miks ta mu sinna kutsus. Meil kõigil on oma südametunnistus. Meil kõigil on oma tahtmised. Kui me teeme mingisuguseid lõplike järeldusi, siis me tahame midagi edasi öelda. Ja Urmas tahtiski midagi edasi öelda. Mitte, et mina oleksin teinud viimase intervjuu, vaid Urmasel oli lihtsalt vaja mõned laused öelda, mis mina omakorda edasi ütlesin," lisas ta.

Jaga artiklit

119 kommentaari

A
ahto  /   12:32, 5. jaan 2018
mida külvad seda lõikad
T
takkatargutaja  /   12:09, 5. jaan 2018
Oti asemel ma poleks end avalikkusele Raekoja saalis näidanud. Oli vaja nii väga seda medalit isiklikult vastu võtta? Kahtlen. Raske haigus muudab inimese psüühikat, mõni muutub kurjaks, mõni härdameelseks. Ott tuli justkui avalikkuselt paluma, et keegi teda aitaks... Pisarad tugeva mehe silmis olid ehedad. Kahjuks Ott ei uskunud jumalasse, ei uskunud ka perekonnasse. Kunagi vene ajal (kaheksakümnendel) vastas ta intervjueerija küsimusele pere ja laste kohta, et seni kui Laste Maailma poevitriinil on mingid hallid kotakad, ta lapsi ei hangi.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis