Alates sõltumatuse taastamisest on Leedu rahvaarv vähenenud peaaegu miljoni inimesed võrra ning ka praegugi – rohkem kui 90% noortest sõidaks hea ja erialase töökoha olemasolu puhul ära Läände.

Kaunase tehnikaülikooli Euroopa instituudi korraldatud avalikul arutelul „Kuidas saada tagasi 3 miljonit?“ ütles selle direktor ja endine välisminister Vygaudas Ušackas, et rahvaarvu suur vähenemine on kõige suurem ja pikaajalisem oht Leedu riiklikule julgeolekule ja majanduslikule heaolule, kirjutab Leedu Delfi.

Tema sõnul puudub Leedus siiani pikaajaline arengustrateegia ja struktuursed muudatused, mis õhutaksid kodanikke positiivselt oma riiki suhtuma ja siduma oma tulevikku sellega.

„Selleks on vaja selget poliitilist tahet, mille aluseks on konkreetne tegevus ja poliitiline vastutus,“ ütles Ušackas, kelle sõnul Leedust lahkuvad inimesed ja riik ei ole võimeline neid inimressursse ja talente tagasi meelitama.

Ušackas rõhutas selle probleemi suurust – alates 1990. aastast on rahvaarv vähenenud 3,7 miljonilt kuni 2,85 miljonini. Eurostati ennustuse kohaselt võib Leedus elada 12 aasta pärast vaid 2,4 miljonit inimest ja 2040 koguni ainult 2 miljonit. Leedu on juba üle 10 aasta ELis rahvastiku lahkumise esikohal.

Eelmisel, 2017. aastal emigratsiooni tempo kiirenes – jaanuarist novembrini lahkus 55 000 elanikku, tagasi tuli vaid 26 000. Aastal 2016 oli vaid 1% lahkujatest üle 65aastased, enamik lahkujaid on 15-64aastased tööealised inimesed.

Jaga artiklit

9 kommentaari

N
noh  /   17:15, 2. jaan 2018
Eestis on see protsent veel kõrgem !
R
reede  /   16:36, 2. jaan 2018
Euroopa Liidule pole vaja leedu insenere vaid seatalitajaid keevitajaid maasikakorjajaid Hiljavõitu aga kibe tõde hakkab isegi leedu rahvuslasteni jõudma Aga mõistus pähe võtte pole paha ka meie liberitel

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis