Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 53. koht: Eesti rongi- ja parvlaevaliikluse uus tulemine (1)

Indrek Riigor, 2. jaanuar 2018, 07:10
 Teet Malsroos
Aastad 2013 ja 2016 märgivad aega, kui Eesti riik võttis enda kätte rongi- ja parvlaevaliikluse korraldamise. Selleks puhuks ehitatud uhiuute 20 elektri- ja 18 diiselrongi ning nelja parvlaeva kasutuselevõtmine viisid siseriikliku reisimise täiesti uuele tasemele, mida sarnast pole varem ajaloos toimunud.

Regulaarse rongi- ja parvlaevaliikluse algusaeg Eestis ulatub 19. sajandisse, kuid laevaliiklus on vanem. Mandri ja Saaremaa vahel hoidsid siis ühendust omapärased laevad, mida nimetati „väina usikudeks“. 1855. aastani korraldas reisijate vedu Suures väinas riik, kuid siis anti see üle Saaremaa rüütelkonnale. Mandri ja Hiiumaa vahel peeti ühendust purjepaatidega ning see oli samuti kohalike mõisnike korraldada.

Samal teemal

Iseseisvas Eestis hakkas meresõitu korraldama Mereasjanduse Peavalitsus (hiljem sai sest Veeteede Talitus). Riik andis laevaliikluse rendile, sõlmides kontsessioonilepingu. Kahe maailmasõjavaheline aeg oli eripärane ka seepärast, et siis võis siseriiklikult laevadega sõita väga paljudesse kohadesse. Näiteks võis Saaremaale ja Hiiumaale, aga ka Narva sõita laevaga otse Tallinnast.

Regulaarne rongiliiklus sai Eestis alguse 1870, kui avati Paldiski–Tallinn–Narva–Gatšina (Peterburi) liin. Sajandi lõpus katsetati Tallinna–Nõmme liinil iseliikuvaid kahekorruselisi vaguneid, mis liikusid auru jõul, kuid siis jõudis kätte elektrirongide aeg, mis alustasid 1924 samuti Tallinn–Nõmme liinil. Omaette raudtee liik oli veel kitsarööpmeline raudtee, mis avati 1896 esimesena Pärnu ja Valga vahel ning eksisteeris paralleelselt laiarööpmelise raudteega võimaldades sõita pisemate kohade vahel isegi Eesti suurematel saartel. Iseseisvas Eestis kitsarööpmeline raudtee riigistati ja nii korraldas kogu raudteeliiklust Eesti Raudtee.

Nõukogude okupatsioonivõim võttis nii rongi- kui laevaliikluse korraldamise enda kätte. Peale teist maailmasõda vedasid Eestis reisijaid mõnda aega alistatud Saksamaalt toodud trofeevagunid, mis 1950. aastatel asendati Riia vagunitehases toodetutega. Samal ajal hakkas mandri ja saate vahelist laevaühendust korraldama Eesti Riikliku Merelaevandus. Muud siseriiklikud laevaliinid kadusid ja sama saatus tabas ka pisikohti ühendavat kitsarööpmelist raudteed, mis lõplikult suleti 1975.

Iseisesvuse taastanud Eestis on rongi- ja parvalaevaliiklust korraldanud nii riik kui eraettevõtted. Eesti Raudteest sai riigiettevõte, mille koosseisus loodi linnadevahelise rongiliikluse opereerimiseks AS Edelaraudtee ja elektriraudteede opereerimiseks AS Elektriraudtee. Parvalevaliiklus aga otsustati 1994 anda erafirma AS Saaremaa Laevakompanii kätte korraldada, kes tegi seda riikliku toe abil.

Ettevalmistused rongiriikluse riigi kätte võtmiseks said alguse 2009, kui oli selge, et nõukogude aegsete rongidega enam kaua jätkata ei saa. Uued rahva hulgas „porganditeks“ hüüdma hakatud rongid valmistati Šveitsis Euroopa Liidu toel ja need viis liinidele riigifirma Elron. 2016 jõudis järg parvlaevaliikluse riigistamiseni. Riikliku operaatorfirma TS Laevad tellimusel valmistati neli uut parvalaeva, mis nimetati eesti muistsete vägilaste järgi.

Kui rongi- ja parvlaevaliikluse riigistamise osas on olnud palju segadust ja eriarvamusi, siis Eesti inimesed on uued rongid ja parvlaevad hästi vastu võtnud – rongiliikluses on reisijate arv kahekordistunud ja parvalaevade teenuste kasutajate arv lööb samuti rekordeid. Muutused on aga ajaloolised, sest kunagi varem pole korraga tervet sektorit nii rongi- kui parvlaevaliikluses korraga uuendatud.

Allikad:

  • Väinaliikluse ajalugu. AS Tuule Laevad veebikülg https://www.tuulelaevad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=98&Itemid=79&lang=et
  • Tõnu Tammearu „Ajalugu“. Elroni veebikülg: 2014.
  • Pekka Erelt „Mererahva laevaliinid“. Eesti Ekspress, 24.03.2005.

1 KOMMENTAAR

p
päris palju 2. jaanuar 2018, 11:27
vigu on tekstis. Ehk härra selgitaks lähemalt, missugused need praamid olid, mis mandri ja Saaremaa ning Hiiumaa vahet liikusid üleeelmisel sajandil j...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee