(Teet Malsroos)

Aastad 2013 ja 2016 märgivad aega, kui Eesti riik võttis enda kätte rongi- ja parvlaevaliikluse korraldamise. Selleks puhuks ehitatud uhiuute 20 elektri- ja 18 diiselrongi ning nelja parvlaeva kasutuselevõtmine viisid siseriikliku reisimise täiesti uuele tasemele, mida sarnast pole varem ajaloos toimunud.

Regulaarse rongi- ja parvlaevaliikluse algusaeg Eestis ulatub 19. sajandisse, kuid laevaliiklus on vanem. Mandri ja Saaremaa vahel hoidsid siis ühendust omapärased laevad, mida nimetati „väina usikudeks“. 1855. aastani korraldas reisijate vedu Suures väinas riik, kuid siis anti see üle Saaremaa rüütelkonnale. Mandri ja Hiiumaa vahel peeti ühendust purjepaatidega ning see oli samuti kohalike mõisnike korraldada.

Iseseisvas Eestis hakkas meresõitu korraldama Mereasjanduse Peavalitsus (hiljem sai sest Veeteede Talitus). Riik andis laevaliikluse rendile, sõlmides kontsessioonilepingu. Kahe maailmasõjavaheline aeg oli eripärane ka seepärast, et siis võis siseriiklikult laevadega sõita väga paljudesse kohadesse. Näiteks võis Saaremaale ja Hiiumaale, aga ka Narva sõita laevaga otse Tallinnast.

Regulaarne rongiliiklus sai Eestis alguse 1870, kui avati Paldiski–Tallinn–Narva–Gatšina (Peterburi) liin. Sajandi lõpus katsetati Tallinna–Nõmme liinil iseliikuvaid kahekorruselisi vaguneid, mis liikusid auru jõul, kuid siis jõudis kätte elektrirongide aeg, mis alustasid 1924 samuti Tallinn–Nõmme liinil. Omaette raudtee liik oli veel kitsarööpmeline raudtee, mis avati 1896 esimesena Pärnu ja Valga vahel ning eksisteeris paralleelselt laiarööpmelise raudteega võimaldades sõita pisemate kohade vahel isegi Eesti suurematel saartel. Iseseisvas Eestis kitsarööpmeline raudtee riigistati ja nii korraldas kogu raudteeliiklust Eesti Raudtee.

Nõukogude okupatsioonivõim võttis nii rongi- kui laevaliikluse korraldamise enda kätte. Peale teist maailmasõda vedasid Eestis reisijaid mõnda aega alistatud Saksamaalt toodud trofeevagunid, mis 1950. aastatel asendati Riia vagunitehases toodetutega. Samal ajal hakkas mandri ja saate vahelist laevaühendust korraldama Eesti Riikliku Merelaevandus. Muud siseriiklikud laevaliinid kadusid ja sama saatus tabas ka pisikohti ühendavat kitsarööpmelist raudteed, mis lõplikult suleti 1975.

Iseisesvuse taastanud Eestis on rongi- ja parvalaevaliiklust korraldanud nii riik kui eraettevõtted. Eesti Raudteest sai riigiettevõte, mille koosseisus loodi linnadevahelise rongiliikluse opereerimiseks AS Edelaraudtee ja elektriraudteede opereerimiseks AS Elektriraudtee. Parvalevaliiklus aga otsustati 1994 anda erafirma AS Saaremaa Laevakompanii kätte korraldada, kes tegi seda riikliku toe abil.

Ettevalmistused rongiriikluse riigi kätte võtmiseks said alguse 2009, kui oli selge, et nõukogude aegsete rongidega enam kaua jätkata ei saa. Uued rahva hulgas „porganditeks“ hüüdma hakatud rongid valmistati Šveitsis Euroopa Liidu toel ja need viis liinidele riigifirma Elron. 2016 jõudis järg parvlaevaliikluse riigistamiseni. Riikliku operaatorfirma TS Laevad tellimusel valmistati neli uut parvalaeva, mis nimetati eesti muistsete vägilaste järgi.

Kui rongi- ja parvlaevaliikluse riigistamise osas on olnud palju segadust ja eriarvamusi, siis Eesti inimesed on uued rongid ja parvlaevad hästi vastu võtnud – rongiliikluses on reisijate arv kahekordistunud ja parvalaevade teenuste kasutajate arv lööb samuti rekordeid. Muutused on aga ajaloolised, sest kunagi varem pole korraga tervet sektorit nii rongi- kui parvlaevaliikluses korraga uuendatud.

Allikad:

  • Väinaliikluse ajalugu. AS Tuule Laevad veebikülg https://www.tuulelaevad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=98&Itemid=79&lang=et
  • Tõnu Tammearu „Ajalugu“. Elroni veebikülg: 2014.
  • Pekka Erelt „Mererahva laevaliinid“. Eesti Ekspress, 24.03.2005.

Jaga artiklit

1 kommentaar

P
päris palju  /   11:27, 2. jaan 2018
vigu on tekstis. Ehk härra selgitaks lähemalt, missugused need praamid olid, mis mandri ja Saaremaa ning Hiiumaa vahet liikusid üleeelmisel sajandil ja eelmise sajandi esimesel poolel? Ei olnud neid olemaski, isegi veel 1950. aastatel sõitsid liini tavalised reisilaevad. Näiteks alustas Saaremaa liinil Lermantov, millest hiljem sai tuntud Tartu jõelaev.
Suurima heameelega tahaks neist 1950. aastatel Riias ehitatud diiselrongidest lähemalt kuulda. Elektrirongid jah. Diislit D1 hakati Ungaris ehitama alles 1964 aastal. Selle eelkäija oli Hõbenool, mis tuli vaat et juba 1945 ja DP oli ennesõjaaegse tehnika kõva sõna. Ungarlased ehitasid neid algselt Argentiina tellimusel,kuid sõja tõttu jäid rongid tellijatele saatmata ning hiljem rekvireeriti NLiidu poolt. DR1A, mida Riias tehti oli nõks parem rong. Riiakate oskustest annab tunnistust seegi, et ehitati ronge ER200, mis Moskva-Leningradi vahet sõitsid 200 km/h tunnikiirusega.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis