(Stanislav Moshkov)

Presidendi aastalõpukõnest olen harjunud ootama patroneerivat jutlust rumalatele ja vaimupimedatele alamatele, kes on eelmisel aastal halvasti käitunud.

Kersti Kaljulaidi kõne oli värske, nagu lootsingi. Paberitega kahistamist oli omajagu, aga mu meelest esineb president juba palju vabamalt ja ladusamalt kui oma ametiaja alguses.

Lugesin kõnest välja kiitust, et kui tõesti hädalist nähakse või vajab mingi olukord kiiret lahendamist, küll meie rahvas siis leiab üksmeele ja tegutseb ka. Sain signaali, et ühiskond on meie kõigi oma, meie kõigi kujundada, ja alati ei ole vaja oodata, et riik ja ametnikud kõik ette ja taha ära teevad. Kõnes oli kergust ja lootust. Ma ei tahakski juubeliaastat alustada raskemeelselt tagasi vaadates, patte kahetsedes ja minevikust heietades.

Jaga artiklit

20 kommentaari

N
Nojah  /   16:51, 2. jaan 2018
Eks neid valitsejate ülistajaid lasta ikka meediasse. Kiiresti - Brüsseli käske täitma, võõrvägesid juurde tooma!
R
Rosalie  /   13:37, 2. jaan 2018
Meie president pidas väga hea ja ausa köne. Jah riik oleme meie ja see on meie endi teha!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis