Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 55. koht: haldusreform jättis Eestisse 15 linna ja 64 valda (6)

Indrek Riigo, 31. detsember 2017, 00:01
 Priit Simson / Ekspress Meedia
Lõppeva aasta üks tähtsündmus oli kindlasti pikalt planeeritud haldusreformi lõpule viimine. Nagu varasem Eesti ajalugu on näidanud, mõjutavad kohaliku valitsemise ümberkorraldused igapäevaelu vahest kõige otsesemalt – mis tavaliselt ongi selliste reformide eesmärk.

Haldusreforme on Eesti ajaloos eri põhjustel tehtud mitu. Küll on Eesti jagunenud vasallriigikesteks, vojevoodkondadeks ja kubermangudeks, aga ka rüütelkondadeks ja kihelkondadeks. Iseseisev Eesti jagunes kahe maailmasõja vahelisel ajal 13 maakonnaks, 33 linnaks ja 365 vallaks, mis 1939. aasta haldusreformiga vähenes 248 vallaks. Ka siis oli küsimus väikevaldade elujõulisuses.

Samal teemal

Nõukogude okupatsioonivõim likvideeris esmalt senised omavalitsusasutused – maa-, linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteed. 1950 moodustati maakondade ja valdade asemele 39 maarajooni, mis jagunesid 636 külanõukogu piirkonnaks. Õnneks jäi lühiajaliseks Eesti jaotamine oblastiteks: 1952–1953 tegutsesid omavalitsusüksustena Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. 1977 anti suurematele maa-asulatele aleviku kategooria ja vähendati tunduvalt külade arvu: siis loetleti Eestis 3279 küla ja 165 alevikku.

Pärast iseseisvuse taastamist ennistati esmalt sõjaeelne olukord selle vahega, et moodustati senise 13 asemel 15 maakonda. Üsna kohe veenduti suurema haldusreformi vajalikkuses. Paraku takerdusid suuremad halduskorralduse muutmise katsed aastaid poliitilise konsensuse puudumise taha. Pööre saavutati 2016. aastal, kui jõustus haldusreformi seadus, mille elluviimiseks rakendas valitsus n-ö piitsa ja prääniku meetodit: tähtajaks vabatahtlikult ühinevad omavalitused saavad riiklikku toetust, kuid ühinemisest keeldujad sundliidetakse ja kaotavad ka toetuse võimaluse.

Haldusreformi tulemusel on alates 15. oktoobrist 2017 Eestis senise 213 (183 valda ja 30 linna) asemel 79 omavalitsust ehk 64 valda ja 15 linna. Kui territooriumi suuruse ja elanike arvu järgi sai suurimaks vallaks Eestis Saaremaa, siis linnadest on suurima territooriumiga hoopis Pärnu, kui Tallinn jätkab endiselt suurima elanike arvuga linnana.

Viimase haldusreformi tingis olukord, et Eesti on kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, kus vaatamata territooriumi väiksusele on regionaalsed erinevused küllaltki suured. Senised  omavalitsused ei suutunud piisaval määral tagada kohaliku elu korraldamist ja avalike teenuste pakkumist parimal võimalikul viisil, lähtudes elanike vajadustest. Tuleb loota, et haldusreformiga on nimetatud arengut takistavad tegurid likvideeritud.

Allikad:

·     Ain Mäesalu jt „Eesti ajalugu: kronoloogia“. Tallinn: Tänapäev, 2015.

·      Mihkel Servinski, Marika Kivilaid, Greta Tischler, Ülle Valgma „Keskmine omavalitsusüksus enne haldusreformi“. Statistikaameti ajaveeb: 07.07.2016.

·      Heili Tõnisson „Seletuskiri haldusreformi seaduse eelnõu juurde“. Riigikogu veebikülg: 14.03.2016.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee