Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid.Foto: Stanislav Moshkov
Indrek Riigor 30. detsember 2017 00:02
Kuigi proua president enese naispresidendina afišeerimist pigem taunib, on Kersti Kaljulaid esimese naisena Eesti riigipea kohal juba ajalukku kirjutatud.

Pisut märgiline on seegi, et räägime esimesest naisest riigipea kohal alles sada aastat hiljem, kui Eesti naistel tekkis võimalus ennast poliitiliselt teostada: Eesti naised said valimisõiguse 1917. aastal Venemaal toimunud Veebruarirevolutsiooni tulemusel. Juba suvel 1917 toimunud Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimistel osutus valituks üks naine (Anna Leetsmann) ja 1919 valitud Eesti Asutavasse Kogusse valiti juba üheksa naist. Kahe maailmasõja vahel kuulus Eesti seadusandlikesse kogudesse keskmiselt kaks kuni neli naist, aga valitsuse liikmeks, rääkimata riigipeaks, ükski naine ei saanud.

Alles paguluses jõudis esimene naine ministri positsioonile, kui Eesti eksiilvalitsuses täitis aastatel 1971–1990 ministri kohta Renate Kaasik. 1990–1992 oli eksiilvalitsuse kohtuministriks Aino Lepik von Wirén. Samal ajal sai kodu-Eestis esimeseks naisministriks Siiri Oviir, kes täitis üleminekuvalitsuses sotsiaalhooldusministri ülesandeid. Iseseisvuse taastanud Eesti esimesse põhiseaduslikku valitsusse kuulus kolm naisministrit: siseminister Lagle Parek, sotsiaalminister Marju Lauristin ja reformiminister Liia Hänni.

Iseseisvuse taastanud Eestis on naiste roll hoolimata tõdemustest, et naisi on poliitikas liiga vähe, siiski tasahaaval suurenenud. 25 aasta jooksul on riigikogu koosseisudes naissaadikuid olnud 13–23% ning teistessegi põhiseaduslikesse riigiametitesse on järjest enam hakatud naisi valima. Ka presidendivalimistel on olnud kandidaatideks naised (Lagle Parek 1992, Siiri Oviir 1996, Ene Ergma 2006, Marina Kaljurand ja Mailis Reps 2016).

Kersti Kaljulaidi presidendi ametisse asumine 10. oktoobril 2016 on olnud erakordne mitte ainult sellepärast, et ta on esimene naine sellel ametikohal. Kui ta 3. oktoobril pärast presidendivalmiste esimeste voorude luhtumist riigikogu kompromisskandidaadina 81 poolthäälega presidendiks valiti, oli rahvas umbusklik – enamikule oli ta suhteliselt tundmatu. Aasta hiljem, oktoobris 2017, võisime tõdeda, et ühte oma esimestest lubadustest olla president, kes on alati rahva jaoks olemas ning valmis kuulama inimesi Võrust Vormsini, on Kersti Kaljulaid küll täitmas.

Ajalugu näitab, milline saab olema täna sünnipäeva tähistava president Kersti Kaljulaidi pärand. Palju õnne sünnipäeva puhul ja jõudu tööle!

Allikad:

Piret Viljamaa ja Rita Hillermaa „Naised Eesti parlamendis 1917–1940, 1992–2015“. Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus: 2010.

Margit Sutrop, Kristi Lõuk ja Toomas Kiho „Eesti Vabariigi naisministrid: koguteos naistest poliitika tipus“. Eesti Naisüliõpilaste Selts, Tartu Ülikooli eetikakeskus. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.

Greete Palmiste „Suur ülevaade: Kersti Kaljulaidi 364 päeva presidendina“. ERR: 02.10.2017.

Anu Välba intervjuu president Kersti Kaljulaidiga. ERR: 23.12.2017.