Jõulud

Kiirustage, ebausklikud – Euroopa Liit teeb seatinaga õnnevalamisele lõpu peale! (55)

Juhan Haravee, Geidi Raud, 30. detsember 2017, 00:01
Terviseamet avalike suhete juht Iiris Saluri, tunnistas  eile hommikul Vikerraadio hommikuprogrammis saatejuht Anu Välbale, et tema enam uusaastaööl õnne ei vala. Selgunud olevat õõvastav tõsiasi: plii ehk seatina, mida poodides õnnerauaks valatuna lahkesti pakutakse, on üks tervisele ohtlikumaid metalle üldse.  

„Poest ostetud õnneraud, see ei pruugi tuua õnne, vaid kahjustada tervist, ja ma pigem loobun sellest,“ lausub ametnik, lisades, et õnnevalamiseks vajalikku tina tal kodus pole.Iiris Saluri selgitab, et meil on tavaks aastavahetusel valada just tina, aga poodides müügil olevad sisaldavad 96% ulatuses pliid, mis on ametniku sõnul arengutoksiline, kahjustades loodet, viljakust ja võib mõjuda kahjulikult rinnaga toidetavatele lastele.  

Samal teemal

„Kui teil on selliseid lapsi ja noori inimesi, kes võibolla alles unistavad sellest, et nad võiksid saada ühel päeval emaks või isaks, siis juhul kui te tahate seda õnne pliiga õnne valada, siis tuleks järgida väga rangeid ohutus nõudeid,“ räägib Saluri. „Kindlasti ei tohiks seda õnnerauda puudutada paljaste kätega, sest toksilisus kandub kätelt edasi suhu ja silmadele ning sealt edasi väga kergesti organismi. Võibolla õues võiksite seda sulatada, sest kuna plii aurud on mürgised, oleks vaja väga head ventilatsiooni. Või siis kamina või tõmbekapi juures, kui kellelgi need kodus on. Pärast, kui te selle kujukese olete ära valanud, peate mõtlema sellele, et te seda kätega ei puutuks.“

Tina (Sn) võib erinevalt pliist (Pb) ehk seatinast Iiris Saluri väitel valada  kas või iga päev, sest see metall on tervisele ohutu. „Õnnetina on aga ohtlikust õnnepliist kordades kallim,“ kinnitab Saluri , ning kaheeurost õnnerauda poest kindlasti ei leia.       

„Ja üldse pole hästi teada, kust võiks tina tänapäeval saada. Võibolla on kellelgi alles ühe ja kahe jalaga tinasõdureid, mida nad sooviksid ümber valada, siis see on kõik väga okei. Tina võib valada, aga pliid mitte! Plii müügi keelustamise jaekaubanduses algatasid tegelikult rootslased ning vastavalt Euroopa komisjoni regulatsioonile 2018. aasta 1. märtsist enam selliseid pliid sisaldavaid tooteid müügil olla ei tohiks. See võib olla kättesaadav vaid tööstuslikuks kasutamiseks, mitte aga laiatarbekaubana. Kellel on veel alles pliijääke, pliisisaldusega õnneraudasid, siis parem oleks viia need ohtlike jäätmete kogumispunkti.“

Kui miski on arengutoksiline, ei tähenda see Saluri sõnul seda, et ohtlik mõju avalduks kohe homme.

Poes müüdavatele õnneraua komplektidele on Saluri sõnul viimastel aastatel lisatud ka hoiatavad teavitused, kus kirjas, kuidas pliiga ohutult õnne valada. Tuleva aasta märtsini võib pliist õnneraudu veel müüa, hiljem mitte. Kuna üha haruldasemaks muutuva tina leidmisega võib tulevikus probleeme tekkida, siis Vikerraadio hommikuprogrammis soovitatakse õnne valada suhkru ja mesilasvahaga või hoopis küünlarasvaga. Tuleva aasta märtsini kasutage aga julgelt ära oma kodused pliitagavarad, kui te just arengutoksilisust silmas pidades riskirühma ei kuulu. Paljakäsi aga soovitame rikkust ja abieluõnne tõotavaid õnnekänkraid mitte mingil juhul käperdada!         

Õnnetina, mesilasvaha või suhkur?

Geidi Raud

Õhtulehe naiskond proovis järele, kas kõige tõhusam on õnne valada tina, mesilasvaha või suhkruga. Tinaga oli asi lihtne – tina-plii segune hobuseraud kulpi, kulp gaasipliidile, minutike ootamist ja sulanud tulnukat meenutav ollus mauhti külma veega täidetud ämbrisse. Kuivõrd meie õnnetina sisaldas 95-protsendi ulatuses pliid, pidasime silmas, et selle arud on mürgised. Tõesti haises see sulanud tina väga kurjakuulutavalt ning pärast oli veel mitu tundi kurgus imelik tunne. Ämbri põhjas lebanud tinatükid meenutasid õnnevalajale kala ja päikeseprille – kas uuel aastal ootab ees reis palmisaarele?

Sulanud mesilasvaha lõhn polnud samuti kõige meeldivam, kuid võrreldes tinaga kordades parem. Mesilasvahaga õnne valamisel tuleb  silmas pidada, et vaha sulab 60 kraadi juures ja süttib 200 kraadi juures. Võrdluseks: õnnetinaks kasutatava tina ja plii segu sulab 180 kraadi juures. Seetõttu pidasime turvalisemaks sulatada mesilasvaha kuuma vee sisse pandud nõus. Külma vette valatud vahamoodustis ei meenutanud aga õnnevalajale midagi konkreetset. Kui, siis lumehelvest.Kui suhkruga õnne valama hakkasime, lõhnas ruum meeldivalt magusa karamelli järgi. Suhkruga õnne valamisel tuli silmas pidada, et see on kuumutades eriti kergesti süttiv – lapsed ja lemmikloomad tuleks hoida ohutus kauguses ning käepärast võiks olla ka tulekustuti. Suhkur gaasipliidil sulanud ja veeämbrisse jõudnud, meenutas  merevaiku või koralli. Nii kindlat kuju nagu tina ei võtnud seegi tervislikum alternatiiv ja raske oli välja lugeda, mida head või halba  suhkrutükk uueks aastaks kuulutab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee