Elu

Leonhard Lapin tähistab täna oma 70. juubelit. Palju õnne!

VIDEO | Leonhard Lapin: minu teoseid ei ole vaja lahti mõistatada (4)

Anu Saagim, 29. detsember 2017, 15:18
Leonhard Lapin  Tiina Kõrtsini
Eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja Leonhard Lapin tähistab täna oma 70. juubelit. Palju õnne!

Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960. aastatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist.

Samal teemal

Lapin on olnud ka viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Oma esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja see kandis nime "Monument tallinnale". Just Lapin tõi eesti ja ka soome keelde sõna "arhitektoon". Mõiste ise pärineb 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud vene avangardistilt Kazimir Malevitšilt, kelle jaoks arhitektoon tähendas tuleviku inimese kodu.

Lapin on läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma.

Lapini tehtud on Eesti esimene buda kloostri projekt. Selle tellija oli 1984. aastal Eestimaa Budistlik Vennaskond, kellega Leonhard aktiivselt suhtles. Ta on olnud aktiivne budismihuviline juba ERKI aegadest. Lapini kontseptsioon ruumist ja tühjusest on olnud aastaid tema ideede väljenduseks; ta on kirjutanud tühjuse (sanskriti śūnyatā) teemal raamatu "TÜHJUS VOID".

Leonhard Lapin Tags: Leonhard Lapin Tiina Kõrtsini

Aga kuidas mõtestada ikkagi lahti suure kunstniku taieseid? Leonhard Lapin räägib kuidas sündis tema palju poleemikat tekitanud litograafia "Üks joon".

"Inimene ei tohiks hakata minu teost mõistatama sellepärast, et see pole jutustus. Seda tuleb võtta vahetult ja tunda millise visiooni see inimeses tekitab. Juba X - XI sajandil Jaapani zen õpetajad ei andnud õpilistele mitte tekstili ülesandeid, sest verbaalselt vaimseid asju ei saa õpetada. Verbaalselt saab ainult vihjata. See kuulub igasuguste vaimsete õpetuste juurde nii idas, kui ka läänes. Nad andsid õpilastele hoopis joonistusi. Nad tegid sadu või tuhandeid ringe või jooni pintsliga. Siis pidid õpilsased nende töödega koju minema, et nende pintslitõmmete peale mõelda. Sealt tekkisidki neile selguse visioonid. Neid töid on tänaseks väga vähe alles ja neet kuuluvad Jaapani kunsti tippu, kuigi neid pole kunagi loodud kunstiteostena."

"Igasugune teooria on ahistav. Ka õpetajad ütlevad Kaug-Idas et õppige tekstid pähe ja siis põletage nad ära. Hakake hoopis oma puhta meelega neid asju ise edasi arendama, sest iga inimese vaimne kogemus on sügavalt isiklik."

Vaata videost, kuidas sündis Lapini kuulus pintslitõmme kivile! 

4 KOMMENTAARI

k
Kunst 19. jaanuar 2018, 11:07
Vaadata pole midagi ja mõtlema ka ei pane. Hr on kindlasti näinud suurepärast kunsti,võibolla Peterburi Vene muuseumis...minul oleks küll häbi,siis neid kloppe ja ristikesi joonistada,millega saab hakkama ka 5 aastane.
h
Heldur72 30. detsember 2017, 22:31
Täiesti suvalist prahti toodab üks ärra ja räägib nagu see oleks midagi jube vinget.
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee