2
fotot
KOER KAEVUS: Nõmmel Kalmistu teel kukkus koer lahtisesse kaevu. (Päästeamet)

Lisaks elude päästmisele ja tulekahjude kustutamisele tuleb päästjatel tegeleda ka loomade ja lindudega. Siin mõned meenutused möödunud aastast, millega tuli päästjatel rinda pista.

„Kui ikka häirekeskusesse helistatakse ja teatatakse, et kajakas või tuvi on kurva näoga, pole see õigustatud kõne. Sama lugu on tegelikult kassidega puu otsas. Loomapääste kutsetele peaks reageerima päästjad vastavalt väljasõiduplaanile siis, kui loom on ohtlik inimeste elule ja tervisele või abitus seisundis ja tema liikumine on piiratud ehk kinni looduslikes või tehislikes konstruktsioonides,“ märgib päästeameti pressiesindaja Indrek Hirs. 

„Mõtleme nüüd natuke nende puu otsas istuvate kasside peale. Kas nad on kuskil kinni ja seetõttu abitus seisundis? Kas keegi on näinud kassi luukere puu otsas? No ei ole. Kindlasti on olnud ka olukordi, kus loom on nii kaua puu otsas istunud, et ta kurnatusest sealt alla kukub, kuid suure tõenäosusega tuleb kiisu vajadusel siiski ise maapinnale. Puu otsa roninud kass, kes sealt alla tulla ei taha, on mingil põhjusel hirmunud. Maapinnale tuleb ta tagasi ilmselt siis, kui oht on möödunud. Inimesed, kes pidevalt teda puu all kutsumas käivad ning taga hullemaks, veel pimedas taskulambiga valgust lasevad, teevad niigi hirmunud loomale karuteene,“ räägib Hirs. 

„Kui ehmunud kass on puu otsas, ärge teda segage, andke talle aega, tuleb alla, mis mühiseb ja päästjaid polegi vaja. Küll on olnud olukordi, kus kass pole puu otsas oma hirmudest üle saanud, päästjad toovad ta palumise peale redeli abil sealt alla, kass jookseb hirmsa hooga minema ning ronib järgmise puu latva.“

Hirs tõdeb, et loomapääste sündmustele reageerimine on osa päästjate igapäevasest tööst. „Päästjad on abivalmis inimesed, iga loom ja lind on ju samuti elusolend, kuid inimesed peaksid lihtsalt aru saama, et loomad ja linnud on iseseisvad olendid ning saavad tunduvalt tihemini ise hakkama kui inimesed seda eeldavad. Samuti on tavapärane, et iga loom või lind mingil hetkel sureb, olgu siis õnnetuse, mõne rünnaku või vanaduse tõttu. Loomulikult on ka täiesti selge, et kui ühe päästemeeskonna jaoks tuleb paralleelselt kutse minna tuld kustutama ja kajakat aitama, valitakse esimene.“

Koer kaevus

8. veebruaril kell 14.12 teatati, et Nõmmel Kalmistu teel on koer kukkunud lahtisesse kaevu. Loom oli umbes viie meetri sügavuses kaevus, mille põhjas oli ka veidi vett. Nõmme päästjad said koera kätte ning andsid omanikule üle. Päästeamet tuletab meelde, et õnnetuste vältimiseks peavad objektide haldajad kaevud ja muud augud katma, et nendesse kukkumine olek võimatu. Nähes tähistamata ja ohtlikku auku või kaevu, on kõige mõistlikum helistada kohalikku omavalitsusse ja sellest teada anda. 

PÄÄSEMINE: Lõksus olnud taksidele süttis tunneli lõpus tõepoolest valgus. (Päästeamet)

Maa alused haugatused

26. märtsil kell 12.42 sai häirekeskus teate, et Pirital Vabaõhukooli teel kuulevad möödakäijad maa alt haukumist. Tegemist polnud millegi metafüüsilisega. Ühel koeraomanikul olid nädalapäevad tagasi läinud kaduma kaks taksi. Koerad olid pugenud mingite loomade poolt uuristatud urgu, ei saanud sealt enam välja ning niutsusid ja haukusid sõna otseses mõttes maa all. Päästjad kaevasid koerad külmunud maapinnast välja. Töö polnud lihtne, kuid veidi rohkem kui tunni aja pärast pääsesid taksikoerad päevavalguse kätte. Perenaine oli loomulikult õnnelik ja päästjatele tänulik, edasi viis kolmiku tee veterinaari juurde.

Mänguväljaku katusele roninud laps ei julge alla tulla

20. mail kell 18.30 teatati, et Põhja-Tallinnas Tuulemaa tänaval asuva mänguväljaku katusel on tüdruk, kes ei julge sealt alla ronida. Kaheksa-aastane tüdruk oli päris mitme meetri kõrgusel. Lapsele põhjustas hirmu veel üks ohtlik ja lahtine katusekonstruktsiooni kruvi. Päästjad aitasid tüdruku alla. Mänguväljakud on lahedad, pole kahtlustki. Samas on tegemist küllaltki ohtlikke kohtadega, kus lastel lähevad mänguhoos tihtipeale meelest ära lihtsamadki ohutusreeglid. Väikeseid mudilasi tasub mänguväljakul kullipilguga jälgida, tõenäosus, et mõni seal haiget saab, on päris suur. Suurematele tasub meenutada, et mänguväljaku piire ei pea n-ö kompima. Liumägedest lastakse siiski alla, mitte ei ronita mööda libedat renni üles ning kui minnakse keerutama karussellil, ei pea tegema sellist hoogu, et kõik väiksemad lapsed sealt minema lendavad. Mänguväljakul asuvate majakeste katusele ei pea üldse ronima, mängutegevus peaks toimuma majakestes sees, katusel las istuvad kajakad.

Saunaahi süüdati bensiiniga

11. juunil kell 20.22 teatati, et Pirital Lõosilma teel on põleng kahekordse elumaja keldrisse ehitatud saunas. Päästjad nägid saabudes vaatepilti, mis on omane pigem mõnele keskpärasele komöödiafilmile. Nimelt oli perepoeg üritanud süüdata saunaahju, paraku olid küttepuud niisked ning noormees võttis appi bensiini. Ootuspäraselt süttisid plahvatuses mitmed kõrvalolevad asjad, küll aga mitte märjad puud ahjus. Tegemist oli kokkuvõttes õnneliku õnnetusega, mõtlematu teo toimepanijaga midagi hullu ei juhtunud. Samuti oli põleng enne päästjate kohalejõudmist kustutatud, nende ülesandeks jäi ruumide ventileerimine ning reljeefne selgitustöö.

Koer hakkas süüa tegema

16. augustil kell 16.49 teatati, et Lasnamäel Ümera tänaval tuleb kortermaja ühe esimese korruse korteri köögi aknast suitsu. Päästjad sisenesid akna kaudu korteri kööki, seal töötas elektripliit, millel põlesid pannid ning toit. Vähesel määral oli süttinud ka köögimööbel. Päästjad kustutasid tulekahju. Inimesi õnnetuse hetkel kodus polnud, seevastu võttis päästjaid vastu korteris olnud koer, kes oli ilmselt ka pahanduse autor. Tõenäoliselt suutis loom lülitada sisse pliidi ning kuumuse mõjul süttisid sellel põlema asjad. Küllaltki ebatavaline õnnetus.

Tundmatud linnud

18. augustil kell 20.56 teatati, et Lasnamäel Kärberi tänaval on kortermaja ühes korteris pererahva jaoks tundmatu papagoi. Lind suutis lisaks kooskõlastamata visiidile veel sektsioonkapi taha kinni jääda. Päästjad aitasid ta sealt välja. Kahjuks ei osanud see papagoi rääkida ega öelda, kust ta tuli.

20. augustil kell 23.22 teatati, et Haaberstis Nõgikikka tänaval on põgenenud puurist kakaduu. Omanik ei saanud teda kätte ja lind istus lähedalasuva puu otsas umbes kuue meetri kõrgusel. Lilleküla päästjad proovisid kakaduud tubli tunni jagu kätte saada, paraku lendas ta puult puule ning lõpuks jäi üle tõdeda, et linnuga võidu lennata ei suuda isegi päästjad. Pärast päästjate lahkumist jäid linnu omanikud veel puude alla valvesse, loodetavasti viisid tiivad kakaduu öösel turvaliste puuriseinte vahele tagasi.

Madu elutoas

20. augustil kell 22.28 teatati Haabersti linnaosast, et Paldiski maateel on kortermaja ühte neljanda korruse korterisse tekkinud võõras eksootilise välimusega madu. Roomaja oli ligikaudu 1,5 meetrit pikk ning oranžide laikudega. Selle tegelase said päästjad kätte, üles leiti ka mao omanik, kes elas samas majas.

Abitud loomad

29. oktoobril kella 11 paiku anti häirekeskusele teada abivajavast kährikust Haapsalus Karja tänaval. Teataja sõnul istus kährik maja trepil ning polnud ise võimeline linnast välja saama. Päästjad panid kähriku puuri ning toimetasid ta loodusesse.

17. oktoobril kella 18 paiku teatati häirekeskusele, et Türil Wiedemanni tänaval kipub metshani kiriku ees sõiduteele. Helistaja oli veendunud, et lind vajab abi. Päästja läksid asja kontrollima ja selgus, et tegemist oli luigega, kes abi ei vajanud kuna tõusis lendu.

Jaga artiklit

10 kommentaari

K
Kas   /   17:17, 1. jaan 2018
Mõni kass ei tahtnud küüsi lõigata? Masendav , millega tegeleb päästeamet
M
MGM  /   14:53, 1. jaan 2018
Aga kes tooks mõistusele koridoridesse prügi pilduvat vanameest. Äkki oleks siin ka vaja "reljeefset selgitustööd"?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis