Eesti uudised

SUUR ÜLEVAADE: uues maksusüsteemis jäävad kaotajateks roolikeerajad ja napsusõbrad, võitjateks madalapalgalised (79)

Geidi Raud, 28. detsember 2017 16:53
UUS MAKSUSÜSTEEM: Rikkad hakkavad teenima 38 eurot vähem, vaesed 64 eurot rohkem.Foto: Alar Truu
„Raha mul on, aga nõrk on mu raha. Kaob nagu sütele visatud vaha,“ luuletas Hando Runnel. Tuleval aastal on hulk maksumuudatusi  – kas need panevad kopikad veel kiiremini kaduma või on tõesti lootust, et raha hakkab rohkem kätte jääma?

Üks peamiseid maksumuudatusi hakkab silma juba jaanuari palgapäeval. Kui varem oli igale töötavale inimesele sõltumata sissetulekust ette nähtud 180 eurot tulumaksuvaba miinimumi kuus, siis alates 1. jaanuarist 2018 jääb see summa vahemikku 0-500 eurot. Loogika on võrreldes varasemate aastatega märksa erinev, sest tulumaksuvaba miinimum hakkab sõltuma aasta kogusissetulekust. Sealjuures võetakse lisaks palgale, haigusrahadele ja vanemahüvitisele arvesse ka dividenditulu, üüritulu ja kinnisvara müügitulu. Arvesse ei võeta lapsetoetusi ja muid riiklikke toetusi. 

Puust ja punaselt: kui aasta keskmine brutopalk on kuni 1200 eurot kuus, on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot ning võrreldes 2017. aastaga jääb töötajale ligi 64 eurot rohkem kätte. Näiteks inimene, kes teenib kuus 600 eurot, hakkab kätte saama 563 eurot. Töötaja, kelle kuupalk on 800 eurot, võib pangakontole oodata 716 eurot.

Samal teemal

Alates 1201eurosest brutopalgast hakkab 500-eurone tulumaksuvaba määr langema, kuni jõuab 2100eurose brutopalga juures nulli. Alates 2100eurosest brutopalgast maksuvaba määr seega kaob, mis tähendab, et kõrgepalgalised hakkavad saama kuus 38 eurot vähem kätte.

Pooleliitrine õlu läheb neli senti kallimaks

Ja siis veel need skandaalsed aktsiisid, mis ajavad janused eestlased lõunanaabrite kaevule. Alates 1. jaanuarist tõuseb bensiini- ja tubakaaktsiis, 1. veeburarist ka alkoholiaktsiis. Küll aga võivad janused natukene kergemini hingata, sest riigikogu menetluses oleva eelnõu järgi tõusevad kange alkoholi, veini, siidri ja õlle aktsiisimäärad varem kavandatust poole väiksemas mahus.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre selgitab, et õlle aktsiisimäär tõuseb 16,92 sendile etanoolisisalduse mahuprotsendi kohta liitris võrreldes senise 15,52 sendiga. Eeldades, et muud tegurid ei muutu, tõuseks 0,5 liitri 4,7-protsendilise alkoholisisaldusega õlle hind poes praeguselt 1,29 eurolt 1. veebruaril jõustuva aktsiisimuudatuse tõttu 1,33 eurole. Ehk siis õlle hind kerkib neli senti.

„2017. aastal on piirikaubanduses suuresti kasvanud lahja alkoholi ja õlle osa. Piirikaubanduse kasvu on kindlasti soodustanud ka teema pidev negatiivne meediakajastus, mis on muuhulgas põhjustanud ka ebaratsionaalset käitumist,“ märgib Suutre. „Aktsiisimäärade erinevused naaberriikidega püsivad ka järgmisel aastal, kuid aktsiisitõusu vähendamisest tulenevalt kahanevad õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärade erinevused võrreldes Lätiga ning suurenevad võrreldes Soomes 2018. aastaks planeeritavate aktsiisimääradega,“ lisab ta.

Bensiini aktsiisimäär tõuseb 56,3 sendile liitri kohta võrreldes senise 51,2 sendiga. Kui sellele lisada käibemaks, on bensiiniliiter maksumäära tõstmise tõttu 6,12 s/l kõrgem. Teisisõnu maksab 10 liitrit bensiini 61,2 senti senisest enam. Lõpliku bensiinihinna paneb aga paika maailmaturg.

Kuid on tulemas ka teisi olulisi maksumuudatusi. Need, kel kaelas pangalaen, peavad arvestama, et pangaintress on nüüd eraisiku maksustatav tulu. Ka kaob ära abikaasade ühine maksudeklaratsioon, kuid seda alles 2019. aastal 2018. aasta eest.

Veoautofirmad ajas vihale see, et uuest aastast tuleb kuni 3,5 tonniste veoautode eest hakata maksma teekasutustasu.

Lapseraha tõuseb viis eurot

Lisaks maksudele hakkavad  alates 2018. aastast kehtima ka uued toetused ja hüvitised.Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb viis eurot ehk hakkab senise 50 euro asemel olema 55.  Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on toetuse suurus 100 eurot. Eriti võivad rõõmustada pered, kuhu on toonekurg toonud mitmikud – alates uue aasta 1. märtsist makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18kuuseks saamiseni.

Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb seniselt 30 eurolt 40 euroni. Lisaks hakkavad suuremat, 85eurost hüvitist saama ka keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi vajadus suurem. Ka muutuvad retseptiravimid suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks – uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot saab hüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel. 

Toimetulekutoetus tõuseb täiskasvanute puhul kümme eurot (130-lt 140 eurole) ja lastel 168 euroni kuus. 44 aastase staažiga vanaduspension kasvab 2018. aastal eelduslikult 416 eurolt 442 eurole. Alates 2018. aasta algusest makstakse Eesti vanaduspensione välja ka neile pensionäridele, kes on end elama sättinud laia maailma. Selleks on aga vajalik Eestis omandatud 15-aastane pensionistaaž.

Samal ajal kavandatakse riigi võimuladviku palkade kergitamist ning  haldusreform lubas  maksta senistele omavalitsusjuhtidele aastapalga jagu hüvitist. Tavainimese jaoks on need summad täiesti müstilised ning mõne euro võrra kerkivad toetused ja 62eurone palgatõus tunduvad nende kõrval nadid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee