(Robin Roots)

Eesti eesistumine ELis pidanuks saama kirsiks tordil EV100 pidustustele, kuid Brexiti tõttu saabus Eesti triumf pool aastat varem. Nüüd, kui meie eesistumine on lõppemas, on aega hinge tõmmates toimunut meenutada. Muidugi on liialdus väita, nagu oleks ELi juhtorganite töö lühiajaline vedamine ühele riigile enneolematu edulugu. Me pole sugugi ainukesed, kes on eesistujad olnud ning seda varem teinute seas on olnud ka väikeriike.

See, et teised riigid Eesti rolli kiidavad, käib diplomaatilise etiketi ja viisakuse juurde, ega võimalda teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Pealegi on suure osa ürituste korraldamise vajadus juba pikalt ette teada ega olene kuigipalju eesistujast. Tolle teha on vaid organisatoorne töö, mis Eesti elanikele väljendus peamiselt suletud ja liikluspiirangutega kesklinnas.

Kuidas aga Eesti eesistumist sisulise külje pealt ära kasutada oskas? Ametlikult võttes sellist võimalust tegelikult ei tohikski eksisteerida. Kuna Eesti pidi tegutsema terve ELi nimel, siis on loogiline, et isiklikud huvid nihkuvad tagaplaanile. Samas rehepapirahvana on mõistlik kasutada ka õhkõrna võimalust oma huvisid edendada, sest kui me ei suuda seda eesistumise ajal, siis ELi n-ö realiikme staatuses ammugi mitte.

Kui nüüd proovida meelde tuletada, millised on olnud Eesti oma teemad, mille oleme eesistumise ajal rambivalgele toonud, siis jääme hätta. Ajaloo poolt meile pakutud suurt võimalust öelda eesistujana oma sõna Kataloonia referendumi küsimuses me ei kasutanud. Väärtuspõhine seisukoht jäi kujundamata ning Eesti osutus samasuguseks reaalpoliitikamaaks nagu oleme tihti pahaks pannud meie suhtes samasugust joont näidanud naabritele. Polnud pagulasteema teravat kergitamist, uusliikmete põllumajanduste diskrimineerise päevakorda tõstmist – ühesõnaga teemasid, mis siinmail ka tegelikult korda oleks läinud.

Eesistumisest pole meenutada ühtegi teravat seisukohavõttu, kus meie liidreid oleks rahvusvaheliselt tsiteeritud või kus meie arvamust oleks oodatud. Möödunud poolaastat katab ühtlaselt hall eurokangas, kust puuduvad ka läbikukkumised. Nende kriteeriumide järgi läbisime eesistumise edukalt, sest hea teenindaja tunnus on olla märkamatu ja mitte silma paista. Sellega tuli Eesti hästi toime. Plusspunkt on seegi, et edukat eesistumist ei suutnud häirida isegi sisepoliitilised mullistused.   

Jaga artiklit

20 kommentaari

U
Udo Türilt.  /   23:03, 31. dets 2017
Eriti ,, meeldis ,, Katalaanide eest väljaastumine. Aplaus Eesti ,, ees istumise,, puhul !!!
M
maakas  /   15:40, 27. dets 2017
No kuis siis Kesikla eestvedamisel midagi saab olla ka mitte edukas??? Saime ju siit endile uued prändi - Puhka Eestis!

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis