Eesti uudised

TOP 10 | Riigitegelaste tsitaadid, mis panid peast kinni hoidma (62)

Marvel Riik, 26. detsember 2017, 16:30
Hannes Võrno.Foto: ALAR TRUU
Poliitikutele meeldib rääkida pikalt ja laialt. Kuid vahel, olgu see väsimus, tüdimus või ükskõiksus, unustatakse riigimehelikkus, hea tava ja kõik muu eetika-moraal ning tulistatakse sõnavärki, mis esimese hoobiga kohe kuidagi ei sobitu (kas tohikski?) pildiga riigitegelasega. Vaatame, millega suutsid poliitikategelased eestlasi sel aastal üllatada?

Nr 10. Züleyxa Izmailova: „Inimesed, kes tarbivad kanepit ei ole vägivaldsed ja ei kiusa teisi inimesi.“

Vaadates tagasi kohalike omavalitsuste valimiste raames toimunud Tallinna linnapeakandidaatide debattidele, etendus, mida mängiti nii raadiotes kui televisioonis, andis näitetükile värsket hingamist roheliste linnapeakandidaat, soovitades alkoholi asemel kanepit tarvitada.

Züleyxa IzmailovaFoto: Stanislav Moškov

Samal teemal

Värskendava mõttelõnga alustajaks oli Taavi Rõivas, kes sattus oktoobris ahistamisskandaali. Izmailova nägi kogu skandaali kurjajuurt alkoholis, kutsudes inimesi seetõttu kanepit tarbima. “Mainitud lood on kõik tegelikult seotud alkoholitarbimisega. Võib-olla sellised inimesed, kes kalduvad sellistele tegudele, ei peaks alkoholi üldse pruukima ja peaks proovima näiteks kanepit. Inimesed kes tarbivad kanepit ei ole vägivaldsed ja ei kiusa teisi inimesi,” märkis Izmailova Kanal 2 debatis.

Muide, Eestis on kanepit omamine, rääkimata selle kasvatamisest ja tarbimisest, keelatud.

Nr 9. Hannes Võrno: „/…/ Muul moel ei suutnud ma seletada seda, et meie president mulle nagu Orissaare seeneline praamil vastu tuleb.“

Hannes Võrno.Foto: ALAR TRUU

Rätsep, näitleja, koomik ja poliitik Hannes Võrno oma tegemiste ja ütlemistega jõudnud mitmel puhul meediasse. Kõige julgema kriitilise torke tegi Võrno oktoobri alguses, kui nägi president Kersti Kaljulaidi Kuivastu-Virtsu praamil ning sai vapustuse – president ei olnud väärikas riietuses. „Seljas murelivärvi sulejope. Peas beežikarva fliisist pibo ja jalas ecrud slimmid. /…/ Oleks ma olnud praamil mõne oma väliskülalisega, poleks ma ilmselt kõssanudki, et vaata – Eesti president...“ jagas Võrno oma mõtteid Facebookis, nimetades presidenti lõppkokkuvõttes Orissaare seeneliseks. Fraas on lühikese ajaga leidnud endale koha ütluste kullafondis.

Nr 8. Alina Tubli: „Ma olen absoluutselt seda meelt, et võiks ta välja visata ja talle peksa anda.“

Alina TubliFoto: Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia

Juuni lõpus lekkis avalikkusele Keskerakonna noortekogu juhatuse liikmete vestlus, mis lõi kergelt öeldes pahviks. Sapine sõnavara, ähvardused ja alatud skeemitamised mõjusid hirmuäratavalt – kas sellised ongi Eesti tuleviku poliitikud? Ühe värvikama sõnavaraga jäi vestluses silma noortekogu juht ja peaminister Jüri Ratase nõunik Alina Tulbi, kes oma suva järgi, nagu monarh, käseb, poob ja laseb. Nüüdseks on Tubli noortekogust taandunud ning vahetanud Ratase nõunik koha Tallinna Pirita linnaosa vanema vastu, kus monarh saab oma suva rohkem maksma panna.

Nr 7. Kalle Klandorf: „See on lausa hülgemöla.“

Kalle KlandorfFoto: HEIKO KRUUSI / Linnaleht

Oktoobri alguses tõi saade „Kuuuurija“ avalikkuse ette helisalvestised sellest, kuidas 2016. aastal vallandati tegevlinnapea Taavi Aasa nõunik Priit Kutser. Helisalvestises on kuulda, kuidas Taavi Aas ja abilinnapea Kalle Klandorf kaotavad vihahoos enesevalitsuse, kui leiavad Kutsari linnavalitsuse ruumidest, kus ta ei peaks väljaspool tööaega käima. Kutsari ebaveenvad selgitused ristitakse salvestises linnaisade poolt „hülgemölaks“, rikastades ühtlasi Eesti poliitikažargooni.

Nr 6. Tiina Kangro: „Vaimseid värdjaid jagub Eestis ikka tõesti kõikjale.“

Tiina Kangro Foto: HEIKO KRUUSI / Linnaleht

Kui riigikogulane Hardi Volmer tunnistas novembris usutluses Õhtulehele, et ta pole poliitikas suurt midagi veel teinud, vaid rohkem niisama tiksunud, ärritus selle peale tuliselt Volmeri riigikogu kolleeg Tiina Kangro. Oma sotsiaalmeediakontol luges Kangro Volmerile pikalt moraali, alustades seda jõulise tõdemusega – „Vaimseid värdjaid jagub Eestis ikka tõesti kõikjale“ –, millele järgnes laiem arutelu teemal, kas riigikogulastel on ikka sünnis oma kolleegide suunal sedalaadi sõnavara kasutada.

EKRE mehed on teada-tuntud oma julge, vahel ka ebakorrektse, keelekasutuse pärast. Miks nad seda teevad? Keegi ju peab näitama selgroogu ning ütlema selgelt välja seda, kuidas asjad tegelikult on. Kuid mis saab siis, kui seda sama kasutatakse nendi endi peal? Selgroog murdub ning selle ehmatusest hakatakse pilli lööma.

Sven MikserFoto: Robin Roots

Ühel juulikuu väliskomisjoni istungil tekkis sõnasõda välisminister Sven Mikseri ja väliskomisjoni liikme Henn Põlluaasa vahel. Kuna Mikser ei suvatsenud vastata Põlluaasa küsimusele, mis puudutas Vahemere rändekriisi ja Euroopa Liidu sõjalist missiooni Liibüa territoriaalvetes, vihastas lõppkokkuvõttes Mikser ning saatis oma kolleegi karu kõige pimedamasse kohta. Nördinud Põlluaas lahkus istungilt kõva kisaga.

Nr 4. Mihhail Korb: „Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmelisuse poolt.“

Mihhail KorbFoto: Teet Malsroos

„Mis meelelt, see keelelt,“ kõlab Eesti vanasõna. Jüri Ratase valitsuses riigihalduse ministriportfelli tassinud keskerakondlane Mihhail Korb jääb oma mõtteavaldusega, mille ta tegi mais kohtudes Haapsalus veteranidega, pikalt meelde. Kurikuulus NATOvastane mõte maksis Korbile ministrikoha ning tõi lõppkokkuvõttes aasta pressivaenlase tiitli, kuna püüdis kohalikku lehte Lääne Elu mõjutada, et viimane ei avaldaks eestlaste jaoks ebameeldivat fraasi. Kirjanduslikult on Korbi sõnavõtul teatavad ühisjooned Harry Potteri saagaga ja fraasiga „See-kelle-nime-ei-tohi-nimetada“.

Nr 3. Märt Sults: „See on kiillause!“

Märts Sults ja tema tervitussõnum.Foto: Robin Roots

Enne kooliaasta algust lasi endine Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults panna Tallinnas üles plakatid, mille tekstid olid grammatiliselt vigased: „Õppurid, nii suured kui väikesed !!! Head, uue õppehooaja, mõnusat algust !!“ Kui ERR küsis Sultsilt selle kohta kommentaari, tuli Sultsilt vastus, mis on oma elu hakanud elama. „Jah, ta on piiri peal, ma ei eita seda, eks ole, aga samal ajal ta minu koolituse järgi on kiillause, kui mina koolis käisin. Eesti keele grammatikas olin ma päris kõva käsi!“ ei jätnud Sults ennast kiitmast.

Nr 2. Mihhail Stalnuhhin: „Ma loodan, et sina ka ei solvu, kui mina näiteks sama õiendusega võin nimetada sind näiteks latentseks, no kelleks, pedofiiliks.“

Mihhail StalnuhhinFoto: Tiina Kõrtsini

Novembri teises pooles, kui peaminister Jüri Ratas vastas riigikogus Vabaerakonna liikmete arupärimisele korruptsioonist kohalikes omavalitsustes, ärritus Mihhail Stalnuhhin, kui vabaerakondlane Andres Herkel süüdistas Stalnuhhini kodulinna Narvat korruptsioonis. „Ma loodan, et sina ka ei solvu, kui mina näiteks sama õiendusega võin nimetada sind näiteks latentseks, no kelleks, pedofiiliks,“ vastas Stalnuhhin põlevate silmadega. Sõim on taunimisväärne, isiklikuks minemine halb praktika poliitikas, kuid öelda riigikogu kõnepuldis midagi nii jubedat, et kellelgi on haiglane sugutung laste vastu – see on uus madalpunkt Eesti poliitilises sõnakasutuses.

Nr 1. Martin Helme: „Mina tahan, et kohtunike Virgo Saarmetsa, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe pead veereksid.“

Märtsi lõpul šokeeris EKRE aseesimees Martin Helme riigikogu, kohtunikke ja keda kõike veel, kui teatas riigikogu kõnepuldis: „Mina küll tahan, et siit puldist kõlaks ähvardus. Mina tahan, et kohtunike Virgo Saarmets, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe pead veereksid.“

Martin HelmeFoto: Aldo Luud

Helmel ajas harja punaseks kohtunike jaanuari otsus, mille järgi kandis Harju maavalitsus Eesti rahvastikuregistrisse esimese samasoolise abielupaari. Tegu oli Rootsis sõlmitud abieluga, mida algselt Eesti registrisse ei lubatud, kuid Tallinna ringkonnakohus muutis otsust. Helme ei pidanud enda väljenduslaadi probleemiks.

Öeldakse, et probleemid lahendatakse sõnadega. Samas on öeldud, et pole inimest, pole probleemi. Kumba siis uskuda?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee