Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 61. koht: rahvuslik sümbol – Estonia teatri- ja kontserdimaja  (5)

Indrek Riigor, 25. detsember 2017, 19:12
Estonia Teet Malsroos
Rohkem kui 100aastase Estonia teatri- ja kontserdimaja lugu on justkui peegeldus Eesti rahva ja riigi ajaloost. 1913. aastal valminud kultuuritempel on olnud lisaks kõrgetasemelistele näitemängudele, kontserditele, ooperi- ja balletietendustele mitmete Eestit mõjutanud tähtsündmuste toimumiskohaks.

Estonia on ilmselt Eesti kuulsaim rahva annetuste abil ehitatud hoone. Juba 1904 eraldas linnavalitsus Estonia seltsile tasuta krundi Saksa teatri (tänane Eesti Draamateater) ja turuplatsi kõrvale. Esilagu hakati hoone rajamiseks koguma raha tulu- ja piduõhtute korraldamisega, misjärel hakati müüma 25-rublaseid osatähti. Kuulsaim annetaja oli legendi järgi kirjanik Juhan Liiv, kes soovinud Estonia maja heaks ära anda oma pintsaku. Rahva annetusi kogunes ligi 100 000 rubla eest, kuid maja valmisehitamiseks kulus üle 800 000 rubla, mis kaeti laenuga.

Samal teemal

Maja valmides 1913 oli see suurim hoone toonases Tallinnas. Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni kavandatud juugendklassitsistliku hoone fassaad on uhke ja pidulik. Pilk jäi peatuma kõrgetel tiheda ruudustikuga akendel ning lavakarpi rõhutavatel katustel, mille jaoks olid arhitektid inspiratsiooni ammutanud ilmselt hiina pagoodidelt. Estonia sisekujundus oli õrn ja delikaatne. Lisaks saalide suurejoonelisele kujundusele olid peensusteni läbi mõeldud ka vestibüülid, jalutusruumid, kasiino ja restoran. Kuigi arhitekte kammitses range kokkuhoiunõue, juhinduti ehitusel ometi ennekõike kvaliteedist ja lahenduse ilust.

Teatrimaja kaua oodatud avamispidustused toimusid 6.–8. septembril 1913. Esietendus William Shakespeare’i „Hamlet“, mis oli ühtlasi esimene originaalkeelest eesti keelde tehtud Shakespeare’i tõlge. Järgmisel päeval toimus kontserdisaalis kontsert eesti helitöödest ja anti ka ooperietendus – Humperdincki lasteooper „Hänsel ja Gretel“. Pidustused lõppesid baketi ja balliga.

Estonia teatri- ja kontserdimajast kujunes eestluse sümbol ja olulisimate esindusürituste toimumispaik. Mitmed Eesti saatust mõjutanud sündmused on selle majaga otseselt seotud. Just siin kogunes 23. aprillil 1919 Eesti esimene parlament – Eesti Asutav Kogu, mis võttis vastu Eesti esimenes põhiseaduse. Estonia hävimine 1944. aasta märtspommitamises suur rahvuslik tragöödia. Maja taastamine 1945–51 arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi äratas ka Suure põgenemise läbi palju näitlejaid ja lauljaid kaotanud teatri uuele elule.

Iiseseisvuse taastamise käigus ja järel on Estonia jätkuvalt olnud paljude Eesti rahva kõige pidulikumate sündmuste tähistamise kohaks. Ka on Estonia Eesti ooperi- ja balleti esindusteater kandes austavaid nimetusi Rahvusooper ja Rahvusballett.

Allikad:

  • Piret Verte „Arhiivitar pajatab“. Rahvusooper Estonia veebikülg: 2011–14. http://www.opera.ee/arhiivitar-pajatab/
  • XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1.01.1900 - 16.06.1940 (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.

5 KOMMENTAARI

s
26. detsember 2017, 11:13
See maja ei ole arhitektuuriline shedööver ega Eestile ajalooliselt midagi enneolematult tähtsat. Ammu oleks aeg see ajale jalgu jäänud hoone lammutada ja selle asemele ehitada kaasaegsetele normidele vastav ning vähemalt kolm korda suurem hoone ooperi- ja balletiteatri jaoks.
j
Juhan Liivi austaja 26. detsember 2017, 08:37
Praegune punane valitsus tahab 200 miljonit raisata Lenini palee ja Patarei vangimaja taastamisele. Uue Estonia ehitusele ei juleta mõeldagi... O tempora o mores! Hullemaks asjad ei saa minnagi.
Loe kõiki (5)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee