Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 60. koht: „Hurda muuseumist“ kogu Eesti rahva muuseumiks (1)

Indrek Riigor, 26. detsember 2017, 00:01
ERM  Aldo Luud
Eesti Rahva Muuseum (ERM) ei ole lihtsalt Eesti suurim muuseum, vaid ka eestlaste üks sümbolväärtusi, mis 107-aastase ootamise järel võimsaks ja erakordseks hooneks vormistati. Seepärast on ERM-il kaks sünnipäeva: 1. (14. ukj) aprill 1909, kui ta asutati, ja 1. oktoober 2016, kui valmis peahoone Tartus Raadil.

Et päästa rahva vaimuvara hukkumisest, esitas rahvusliku liikumise üks juhte Jakob Hurt 1888 üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele". Vallandus entusiastlik rahvaluule ja vanavara kogumine, mille tulemusena kogunes järgneva 20 aasta jooksul esinduslik kogu (seal hulgas maailma esinduslikem rahvaluulekogu), mille varal asutati 1909 surnud Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muusem. Rahva hulgas ka „Hurti muuseumiks“ kutsutule annetas Eesti Üliõpilaste Selts ligi 10 000-köitelise täieliku eestikeelse arhiivraamatukogu, mis 1952 koos rahavaluulekoguga eraldus Eesti Kirjandusmuuseumiks.

Samal teemal

Esialgu oli ERM vaid mõtteline ja vedajataks entusiastid: Oskar Kallas, Kristjan Raud jt. 1922 sai muuseumi esimeseks eraialainimesest muuseumi juhiks soome etnograaf Ilmari Manninen ERM kolis esimestesse muuseumi tarbeks kohandatud ruumidesse – von Liphartidele kuulunud Raadi mõisa Tartu külje all. 1927 avatud ekspositsiooni tõmbenumbriks olid 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Raadil esitleti ka esimest suuremat arheoloogiliste leidude kogu. Kuna ERM-il oli ka kunstikogu, siis oli tulemuseks peaaegu katkematu ülevaade inimkultuuri arengust kiviajast kaasajani.

Iseseisvuse kaotamise järel 1940 ERM riigistati ja nimetati ümber Eesti NSV Etnograafia Muuseumiks. 1944 kaotas muuseum kodu, Raadi lossi, mis hävis sõjatules. Kogud õnnestus muuseumitöötajail umbes 95% ulatuses päästa. Muuseumi käsutusse anti Veski tänavas asuv endine kohtuhoone, kuid kõik kogud ei mahtunud sinna ära ning suur osa tuli paigutada Pauluse ja Püha Aleksandri kirikusse. Kõige süngem aeg saabus 1950. aastate alguses, kui stalinistlik puhastus jõudis ka ERM-ini. Kui algul võis arvata, et Eesti rahva ajaloo ja kultuuri talletamiseks loodud muuseum taandub vaid rahvakultuuri uurivaks asutuseks, siis 1960. aastatel lisandus uute juhtide Aleksei Petersoni ja Jüri Linnuse eestvedamisel uue uurimissuunana hõimurahvaste kultuuri uurimine.

Mõte muuseumi naasmisest Raadile püsis ja küllap seetõttu sai ERM-ist 1988 alanud laulva revolutsiooni üks sümboleid. 17. aprillil 1988 toimus umbes 7000 osavõtjaga jalutuskäik veel nõukogude armee valduses olevate Raadi varemete juurde ja toodi taas välja Eesti lipud. ERM-i taastamine Raadil oli alanud rahumeelse revolutsiooni üks tähtsamaid nõudmisi.

Iseseisvuse taastamise järel tagastati ERM-ile ka Raadi varemed, kuid ühtlasi oli ka selge, et vana lossi pole võimalik üles ehitada. Muuseumile hakati kaaluma ka teisi asupaiku, kuid 2003 otsustati lõplikult, et ERM-i uus hoone ehitatakse Raadile. 2006 võitis rahvusvaheline noorte arhitektide meeskond esikoha muuseumihoone projektiga „Memory Field“ (Mälestuste väli), mis liitis hoone Raadi nõukogudeaegse lennuvälja ruleerimisrajaga. Uue hoone tulek sundis muuseumitöötajaid läbi mõtlema, milleks ja kellele ERM on loodud, mille tulemusel uuendus täielikult muuseumi kontseptsioon ja ekspositsioon.

Allikad:

  • Piret Õunapuu, Jane Liiv, Kristjan Raba (koostajad) ja Lauri Vahtre (tekstid) „Oma maja lugu“. Eesti Rahva Muuseumi veebikülg: 2016. http://www.erm.ee/et/muuseum/oma-maja/lugu
  • XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1.01.1900 – 16.06.1940 (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee