Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 63. koht: „Kogu võim jõuluvanadele!“ (2)

Indrek Riigor, 23. detsember 2017, 00:01
Pilt on illustreerivFoto: Reuters / Scanpix
24. detsembril 1988 tähistati Eestis pärast 48aastast vahet taas avalikult jõule. Eelmisel päeval oli Nõukogude kultuurileht Sirp ja Vasar oma tagaküljel avaldanud loosungi „Kogu võim jõuluvanadele!“.

Nõukogude okupatsioonivõim üritas algusest peale jõulude tähistamist välja tõrjuda. Selle asemel propageeriti uusaastapidustusi ehk nääre. Siiski ei keelatud jõule kohe, vaid need püüti maha vaikida. Veel 1944–1946 olid 25. ja 26. detsember puhkepäevad. Pärast seda jõulud põhimõtteliselt keelustati. Nii parteiametnikud kui ka kooliõpetajad saadeti pühade ajal kiriku juurde jälgima, kes kirikus käis. N-ö vahele jäänutel võis tulla pahandusi. Rahvas tähistas jõulupühasid salaja edasi.

Samal teemal

1988 alanud laulev revolutsioon muutis uuesti võimalikuks jõule avalikult tähistada. Trükist ilmusid jõululaulud ja -kaardid. Näiteks Margus Kappeli ja Ly Kuresoo koostatud jõululaulude valimiku trükiarv oli 100 000 eksemplari. Märgiline oli seegi, et kompartei poolt väliseestlaste mõjutamiseks mõeldud ajaleht Kodumaa avaldas peapiiskop Kuno Pajula jõulujutluse.

24. detsembril oli nii Eesti Raadio kui ka Televisiooni saatepäev pühendatud jõuludele. Eetrisse läksid jõulu- ja usuteemalised saated ning jõulukontserdid. Õhtupoolikul kanti üle jumalateenistus Tallinna Toomkirikust. Kõik tänapäeval nii loomulikuna mõjuvad tegevused mõjusid erakordsete aktsioonidena. Aastakümneid olid võimud üritanud jõulukombestikku välja juurida, kuid nüüd see lõppes. Selle aasta jõulude tähistamist võib pidada üheks erilisemaks eestlaste ajaloos.

Allikad:

  • Ajaleht Sirp ja Vasar, 23.12.1988.
  • Tiiu Kreegipuu „Tähtpäevakalendri kujunemisest Nõukogude Eestis aastatel 1945–1985“. Tuna, nr 2/2011.
  • Kalle Muuli „Esimesed jõulud“. Postimees, 21.12.2013.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee