„Metsik roos“ ()

Aastatel 1993–1994 näitas Eesti Televisoon Mehhiko seriaali „Metsik roos“ (originaalpealkiri „Rosa Salvaje“), mis naelutas tööpäeva õhtuti pooleks tunniks telerite ette peaaegu poole Eestist – tipphetkel jälgis seda 588 000 inimest.

Seebiooperiks hakati 1930. aastate USAs kutsuma raadio meelelahutusprogramme, mida seebi- ja puhastusvahenditööstused tegid oma toodete reklaamimiseks. Televisiooniajastu saabudes kolisid need üle teleprogrammidesse. 1990. aastate Eestis muutusid välismaised seebiooperid väga populaarseks, mida võib muu hulgas seletada vastandumisega nõukogude aja televisioonis pakutule.

Eesti teleprogrammide sisu ja suunitlus muutus aastal 1993, kui peale Eesti riigitelevisiooni (ETV) tekkisid esimesed iseseisva programmiga kommertskanalid: Reklaamitelevisioon (RTV) ja EVTV, millest hiljem kujunes TV3 ja Kanal 2. Lühikest aega tegutsesid ka Tipp TV ja TV 1. Et rahvuslik eufooria ning rahvuslikkust ja omariiklust käsitlevad saated olid end ammendanud ja rahvas soovis meelelahutust, võtsid uute teleprogrammide tootajad seda kohe arvesse.

Nii Ladina-Ameerika kui ka USA päritolu seebiooperid kujunesidki uue televisiooniajastu sümboliks. Seebiooperid vallutasid nii Eesti kui ka Moskva telekanalid muu hulgas majanduslikel põhjustel: Ladina-Ameerika riikide pikad sarjad olid kõige odavamad. Oma osa seriaalide populaarsuses oli eestikeelsel pealelugemisel. Paljudele luges teksti peale juba nõukogude ajast tuttav Toomas Lasmann.

Üsna järjestikku ja ka samal ajal leidsid suure vaatajaskonna USA seriaal “Santa Barbara” Kanal 2s, Venezuela “Tahmanägu” EVTVs ja Mehhiko “Metsik roos” ETVs. 1993 hakkas pisut jõukam ETV tootma ka seebiooperite kodumaiseid vasteid: “Salmonid” ja “Õnne 13”. Kui “Salmonid” oli kantud kapitalistliku maailma rikastumise unelmast, siis siiani toodetavat “Õnne 13” võib nimetada sotsiaalseks draamaks, mis peegeldab ühiskonda.

ETVs näidatud „Metsik roos“ kujunes aga fenomeniks. Vaatajad elasid seriaali peakangelasele Rosale nii kaasa, et ei pidanud paljuks otsida isiklikku kontakti hoiatamaks Rosat ähvardavate ohtude eest. Muusikaliseks hitiks kujunes ansamblil „Kuldne trio“ laul „Roosa“, mis põhines seriaali tunnusmeloodial ja pilas seriaali naiivset sisu.

Allikad:

  • Ilmar Raag „15 aastat vaba Eesti Televisiooni“. Sirp, 15.09.2006.
  • Anu Vissel „Meedia kui mängude vahendaja ja uute mängude allikas. Sissejuhatus“. Veebruar 1999. http://www.folklore.ee/pubte/meedia/mangud.html
  • Krista Taim „...ja teksti luges Toomas Lasmann“. Õhtuleht, 20.04.2002.
  • Anne Kirsipuu „Seriaali võim“. Sakala, 09.03.2013.
  • „Seebiseriaalid võivad muuta maailma“. Eesti Päevaleht, 25.02.2006.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis