Kommentaar

Jaak Allik | Rõõmustav aasta (14)

Jaak Allik, teatrikriitik ja poliitik, 22. detsember 2017, 17:10
 Aldo Luud
2017. aasta on kindlasti toonud nii rõõmu kui ka kurbust, nii pettumusi kui ka rahulolu. Täna, kui jõulukuusel on küünlad küljes, tahaksin aga meenutada asju, mis jäid positiivsena hinge.

Kultuurielu värsked tipud

Seekordne laulupidu andis meile ka Rasmus Puuri – 26aastase heliloojast üldjuhi, kes sai sügisel ka esimese ooperiga maha. Rahvaooperiga selles mõttes, et „Pilvede värve“ vaatavad Estonias mitte ainult ooperigurmaanid. Võimalik, et Ernesaks on mantlipärijat saamas. Tähelepanuväärne on seegi, et kuigi „Su nägu kõlab tuttavalt“ pole just tippkultuurisündmus, vaid lihtsalt praegu parim meil tehtavaist teleformaatidest, võitis selle tänavu mitte poplaulja, vaid särav Valter Soosalu – samuti üks koolinoorte laulupeo dirigentidest. Mida tähendavad nii karismaatilised uued juhid meie noorte laulu- ja kultuuriharrastusele, see on seletamatagi selge!

Möödunud pühapäeval pärjati Roomas kogu Euroopa teatrikriitikute ja -ajakirjanduse koorekihi osavõtul NO99 Euroopa Liidu kõrgeima teatriauhinnaga. See preemia tähendab vastuvõttu nüüdisaegse teatrikunsti kõrgliigasse ja nii hinnati ka seal mängitud lavastust „Kõnts". Kui mõned ajakirjanikud oma klikijanus ning poliitikud kättemaksuhimus püüdsid eelmisel aastal korraldada Tiit Ojasoole ostrakismi ja NO-teatri tegevust sellega lõpetada, kirjutasin, et aastate pärast peaksime Ojasoo Eestisse tagasi palumiseks talle Pärdi eeskujul majamuuseumi looma. Õnneks nii ei läinud.

Kolmandaks oluliseks kultuurisündmuseks peaksin Eesti Rahva Muuseumis 2017. aasta jooksul käinud üle 300 000 külastajat, mis ületas prognoosi peaaegu kaks korda. Kahju, et Tõnis Lukasel enam jätkata ei lastud!

Tugitoolisportlastena elasime kindlasti kaasa meie võrkpallipoiste kohati vaimustavatele mängudele ning Anett Kontaveidi edule aasta esimesel ja Kaia Kanepi comebackile aasta teisel poolel. Samuti kummardus epeedaamidele MM-tiitlivõidu eest. Kuid kahvatu spordiaasta rõõmsaimaks sündmuseks on minu meelest Kristina Šmiguni kannatusteraja lõppemine. Nähes, mis maailmaspordis toimub, võiksime nüüd ometi rõõmu tunda, et nii Andrus Veerpalu kui ka Šmigun on ja jäävad kahekordseteks olümpiavõitjateks ja on oma kangelastegudega eeskujuks tuhandetele tippspordi teele asujatele.

Millega kõigutatakse tugevat koalitsiooni?

Rõõmustavaimaks poliitikasündmuseks võiks lugeda valitsuskriisi vältimist, sest kui eelmise aasta lõpul tundsime heameelt oma enesekesksuses roiskuma hakanud Reformierakonna võimult kõrvaldamise üle, siis olukorras, kus IRLil ega sotsiaaldemokraatidel (erinevalt Reformierakonnast) polnud valitsuskoostöö kogemust Keskerakonnaga, ei saanud kindlustundeks veel erilist põhjust olla. Oli selge, et valitsuse saatuse määravad kohalike valimiste tulemused või täpsemalt see, kas Keskerakond saavutab Tallinnas ka ilma Savisaareta absoluutse võidu ja kas IRL jääb vee peale. Vastasel korral võinuks kummaski erakonnas alata ohtlik rahulolematuse mullistus.

Õnneks läks kõik hästi – Keskerakonna võit Tallinnas oli kindel tänu sellele, et Yana Toom ja Mihhail Kõlvart osutusid vastutustundlikeks poliitikuteks ning ka Jüri Ratasele meenus lõpuks tema suurim toetusgrupp. IRL sai aga Tallinnas peale volikogu aseesimehe ka abilinnapea koha – eeldades, et Aivar Riisalu maailmavaade ei saanud ometi päevapealt muutuda! Valimispingele vaatamata tuli valitsus suurepäraselt toime ka pisikesele piiririigile nii keerulise Euroopa Liidu eesistumisega – ja selline on Brüsseli hinnang! –, mis ministrite omavahelist küünarnukitunnet ainult tugevdas. Seetõttu julgen ennustada, et praegune koalitsioon püsib kuni 2019. aasta märtsivalimisteni.

Rõõm on sellestki, et Reformierakond on leidmas ainuvõimalikku lahendust, mis võiks nad tulevikus tagasi võimule tuua. Kaja Kallas on eesmärgiks seadnud parlamendivalimiste võitmise, kuid jätkamine poliitretoorikaga, mis seisneb võimalike koalitsioonipartnerite solvamises ning kuulutab eranditult kõik valitsuse sammud Eestile hukatuslikeks, jätaks reformikad opositsiooni ka valimiste võitmise korral. Lõpp paistab tulevat Kristen Michali valitud ja Hanno Pevkuri millegipärast toetatud taktikale mööduda IRList nii-öelda paremalt poolt, mis tähendas Reformierakonna ekrestumist.

Samas on ilmne, et vaevalt saab ilma EKREta hääled Kallase loodetud parempoolse koalitsiooni jaoks kokku. Kas Kallasele meeldiks, et tema poliitikat hakkab kontrollima madalapalgalistele  ja vähemharitud meestele toetuv Euroopa Liidu vastane erakond? Pole raske ette näha, et Reformierakond saaks vaid koos Keskerakonnaga teha kaheparteilise valitsuse. Sel juhul tuleks aga unustada jutud praeguse maksureformi tagasipööramisest – kas alandame tulumaksuvaba miinimumi taas 200 eurole ja vähendame õllevabrikantide meeleheaks õlleaktsiisi? Muidugi ei teeks selliseid samme ükski tulevane koalitsioon.

Küsimus on selles, kui madal on seni end eetilise poliitikuna esitlenud Kaja Kallase valimiseelne valetamislävi. Huvitav, mida räägib Reformierakond aasta pärast, kui selgub, et Eesti polegi majanduslikult kokku varisenud, end Kremlile maha müünud ning inimesed on uue tulumaksusüsteemiga harjudes veendunud, et enamikul palgasaajaist on sissetulek suurenenud. Ning kui viimanegi õllesõber on mõistnud, et iga pudeli pärast ei tasu Lätti kimada ja kaupmehedki oma vaheltkasu ahnust piiranud. Kust võetakse küll uued padrunid, mis poliitsõjas pauku teeksid?

Aga välispoliitika? Tõeliselt rõõmustas, et prantsuse rahvas valis 14. mail 2/3 toetusega presidendiks Emmanuel Macroni (40), kes kaks nädalat hiljem võõrustas Versailles’ lossis Vladimir Putinit ning nõustus eeloleval kevadel osalema aukülalisena Peterburi majandusfoorumil. See näitab, et mõnes riigis on nii rahvas kui ka juhid veel välispoliitilise kaine mõistuse säilitanud. Mis annab teatud lootust tulevikuks.

14 KOMMENTAARI

t
T.Mets 27. detsember 2017, 21:00
Siin kommud saavad parasjagu nahutada. Lisaksin vaid, et ka tänapäevased sini-must-valged oskavad tavakodanikul ilusasti naha üle kõrvade tõmmata
h
Hiina mõttetera 26. detsember 2017, 07:04
"Hoidu, et sind ei kiidaks vaenlane!"
Mõelge sellele kui halb on tegelikult olukord riigis kui juba Jaak Allik rõõmustab.
Aga süüdistada ei ...
(loe edasi)
Loe kõiki (14)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee