Eesti uudised

Keskpank: arusaam rikkusest ja vaesusest on 25 aastaga palju muutunud (15)

Toimetas Denes Kattago, 22. detsember 2017, 12:43
Eesti panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Kaspar OjaFoto: Teet Malsroos
Eesti panga ökonomist Kaspar Oja kirjutab keskpanga blogis suhtlelisest vaesusest ning kuidas on 25 aastaga muutunud arusaam rikkusest ja vaesusest. Kuidas 90ndate jõuka keskklassi elatustase sarnaneb 2016. aasta vaesuspiiriga ja Eesti elatustase on praegu jõudmas tasemele, kus oli Soome 90ndate keskel.

Aastat kokku võttes tuleks kindlasti mõelda neile, kel on raskem, aga seejuures ei tohiks unustada, et Eestis on elu viimase 25 aastaga muutunud märksa paremaks.

Samal teemal

Viimase 25 aastaga on Eesti elatustase märkimisväärselt paranenud. Nädala alguses oli palju juttu suhtelises vaesuses elavatest inimestest, kelle sissetulek jääb alla 60% mediaansissetulekust. 2016. aastal võimaldas Eesti suhtelise vaesuse piir elustiili, mida 90ndate algul sai endale lubada vaid jõukam 10% ühiskonnast. See näitab, et majanduse arenedes on arusaam vaesusest ja rikkusest väga palju muutunud.

Keskmine kuupalk, mis vastab üldjoontes tänase brutopalga definitsioonile, oli 1992. aastal veidi üle 30 euro. Neid inimesi, kelle igakuine nominaalne sissetulek ületas taset, mida praegu nähakse suhtelise vaesuspiirina, oli alla ühe protsendi. Ent ka hinnatase oli tollal ligi 10 korda madalam kui praegu. Laias laastus sai tollase keskmise palga eest osta endale enam-vähem sama palju kaupu ja teenuseid kui täna 300 euro eest. Neid inimesi, kes said lubada enesele reaalselt enam kui 2016. aasta suhtelise vaesuse piir, võis olla ligikaudu kümnendik kogu ühiskonnast.

Näitena elu paremaks muutumisest võrreldakse sageli ka Eestit ja Soomet. Eesti elatustase on lähenemas tasemele, kus Soome oli üheksakümnendate aastate keskel. Aga kui rikka riigina Soome siis tundus!

Eestis elab ligikaudu viiendik inimestest suhtelises vaesuses. Toimetuleku näitajana on suhtelist vaesust palju kritiseeritud ja leitud, et see mõõdab pigem ebavõrdsust. Päris kõrvale seda näitajat siiski jätta ei saa, sest ka ebavõrdsus mõjutab inimeste subjektiivset heaolu.

Aasta lõpus saavutatule tagasi vaadates ja kokkuvõtteid tehes võiksimegi näha ka suurt pilti, keskendumata vaid statistikanumbritele. Tahtmata kuidagi vaesust ja ebavõrdsust alatähtsustada, näeme statistikat taustsüsteemi pannes ometi, et Eesti elu on väga palju arenenud ja hinnang vaesusele tuleb üha enam sellest, et meie arusaam vaesusest on muutunud.


Taust arvutuste kohta

"Kasutades leibkonnauuringu sissetulekugruppide andmeid, hindasin sissetuleku jaotuse parameetreid. Seejuures eeldasin, et majapidamiste ekvivalentnetosissetulek on jaotunud lognormaaljaotuse alusel. Jaotuse parameetreid sain hinnata aastate 2003 kuni 2016 kohta. 1995. kuni 2002. aasta kohta eeldasin, et logaritmitud sissetuleku mediaan on muutunud sarnaselt netopalga arenguga, sellest varasema perioodi jaoks kasutasin brutopalga andmeid. Logaritmitud sissetuleku standardhälbe kohta eeldasin, et see oli enne 2003. aastat samasugune nagu 2003. aastal. Teisisõnu eeldasin, et sissetulekute ebavõrdsus oli enne 2003. aastat muutumatu. Sissetulekute korrigeerimiseks hinnatasemega kasutasin tarbijahinnaindeksit," selgitab Oja.

15 KOMMENTAARI

a
ar 23. detsember 2017, 21:29
jutt on hea aga tegelikus on teine ja rahvas vaesub varsti veel pidi ju 65 euri rohkem kätte jääma ,aga -65jääb puudu vaatame palju on hinnad tõusnud 30% ja tõusevad veel!!!
k
kui 23. detsember 2017, 11:03
elatustase niipalju paranenud on miks siis viiendik rahvast vaesuses elab? Kui palju veel süvavaesuses on?
Loe kõiki (15)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee