10
fotot
KIRJU PILT: Eelmise aasta popimaid raamatuid iseloomustab mitmekesisus. (Teet Malsroos)

Rahva Raamatu ja Apollo 2017. aasta müügiedetabeli tipus troonib Indrek Hargla krimiromaanisarja teos „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“. Värskeim apteeker Melchiori lugu oli Tallinna keskraamatukogus ka kõige laenutatum mullu ilmunud raamatut. Kokkuvõttes viisid Eesti raamatukogukülastajad aga kõige sagedamini koju Erik Tohvri lahkukasvanud kaasadest rääkivat „Irdabielu“ ja Mart Sanderi romaani „Litsid“ kahte osa.

Tallinna apteekri Melchioriga, kes 15. sajandil kuritegusid lahendab, on lugejad tuttavad juba 2010. aastast, kui ilmus sarja esimene teos „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“. Eelmisel aastal trükivalgust näinud „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“ on järjekorras juba kuues osa. Suur lugejamenu on saatnud ka varasemaid Melchiori lugusid, sestap pole üllatav, et just Indrek Hargla kirjutatud romaan kadus raamatulettidelt nagu kuum sai.

Indrek Hargla (Mati Hiis)

Kui esikoha omanik välja arvata, ei kattu kahe suurema raamatukaupluseketi müüduimate kirjandusteoste esikümnes rohkem ükski raamat. Tõsi, autoritest on mõlemas edetabelis esindatud Mihkel Raud: Rahva Raamatu pingereas teosega „Eestlase käsiraamat. 100 asja, mida õige eestlane teeb“ (2017) ja Apollo esikümnes raamatuga „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ (2016). Erinevus võib tulla sellest, et eri väljaandjad korraldavad raamatuesitlusi ja reklaamikampaaniaid eri poekettides.

Ühtviisi näitavad müügiedetabelid aga seda, et raamatuostjate lugemiseelistused on mitmekülgsed: ohtralt on soetatud nii ilu- ja lastekirjandust (nt Margus Karu „Hobune Henry unenägu“, Eno Raua „Sipsiku“ uustrükk), elulooraamatuid (nt Kalle Muuli ja Helen Sule „Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel“), esoteerikateoseid (nt Aleksander Šeps „Meedium. Otsides elu mõtet“, Marilyn Kerro „Saatuse peegelpilt“) kui ka mitmesugust teabekirjandust.

Enim osteti Eesti autorite loomingut. Rahva Raamatu esikümnesse mahtus vaid kolm välisautori teost, Apollo esikümnes pole ühtegi väliskirjaniku raamatut.

Rahva Raamatu enimmüüdud raamatud

1. Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“

Indrek Hargla – „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“ (Teet Malsroos)

2. Aleksander Šeps „Meedium. Otsides elu mõtet“

3. Antoine De Saint-Eupery „Väike prints“

4. Mihkel Raud „Eestlase käsiraamat. 100 asja, mida õige eestlane teeb“

5. Mart Juur „Iff. Suur loterii“

6. Eliq Maranik „Tervisesmuutid 2“

7. Marilyn Kerro „Saatuse peegelpilt“

8. Liis Orav „Toida oma tervist“

9. Eno Raud „Sipsik“

Eno Raud – „Sipsik“ (Teet Malsroos)

10. J. K. Rowling „Harry Potter ja äraneetud laps. I ja II osa.“

Apollo enimmüüdud raamatud

1. Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“

2. Margus Karu „Hobune Henry unenägu“

Margus Karu – „Hobune Henry unenägu“ (Teet Malsroos)

3. Jesper Parve „Mees. Otse ja ausalt“

4. Kalle Muuli, Helen Sulg „Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel“

5. Vladislav Koržets „Laulud või nii“

6. Voldemar Veedam, Carl B. Wall „Purjetamine vabadusse“

7. Leo Kunnas „Sõda 2023. Dokumentaalromaan veel sündimata sündmustest“

8. Valdur Mikita „Kukeseene kuulamise kunst“

9. Mihkel Raud „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“

Mihkel Raud – „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ (Teet Malsroos)

10. Heli Lukner, Mare Müürsepp „FÜÜBITS. Teaduse ja tehnika esimene lugemik huvilisele lapsele“

Suurlinnades loeti „Rehepappi“

Raamatukogudesse jõuavad uued teosed mõnevõrra hiljem kui raamatupoodidesse, samuti on lugejatel võimalik valida suurema hulga varasematel aastatel väljaantud raamatute vahel. 

Tallinna ja Tartu raamatukogude e-kataloogi ESTER laenutusandmeist selgub, et lugejad tundsid läinud aastal suurimat huvi Andrus Kivirähki „Rehepapi ehk Novembri“ (esmatrükk 2000) vastu. Laenutatuim oli romaan ka Pärnu keskraamatukogus. Sealse turundusjuhi Krista Visase sõnul võib „Rehepapi“ menu seletada see, et raamat kuulub kooliõpilaste soovitusliku kirjanduse nimekirja ning kinolinale jõudis selle põhjal vändatud film.

Andrus Kivirähk – „Rehepapp ehk November“ (Teet Malsroos)

Koolikirjanduse hulka kuuluvad ka Piret Raua „Tobias ja teine B“ (2010), J. K. Rowlingu „Harry Potter ja tarkade kivi“ (eesti keeles 2000), James Krüssi „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ (eesti keeles 1970), Thorbjorn Egneri „Sööbik ja pisik“ (eesti keeles 1972) ning J. D. Salingeri „Kuristik rukkis“ (eesti keeles 1961).

Koolikirjanduse hulka kuuluvad ka Piret Raua „Tobias ja teine B“ (2010), J. K. Rowlingu „Harry Potter ja tarkade kivi“ (eesti keeles 2000), James Krüssi „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ (eesti keeles 1970), Thorbjorn Egneri „Sööbik ja pisik“ (eesti keeles 1972) ning J. D. Salingeri „Kuristik rukkis“ (eesti keeles 1961).

Peale ESTERi on kasutusel raamatukogusüsteemid URRAM ja RIKS, mis hõlmavad sadu rahva-, kooli- ja erialaraamatukogusid. Võtsime arvesse ja liitsime kokku kummagi süsteemi rahvaraamatukogude edetabelid. Neist mõlemat valitses eaka menuautori Erik Tohvri „Irdabielu“ (2016), ESTERi esikümnest jäi see napilt välja. Romaani, mis kõneleb abielutunnistusega seotuks jäänud, kuid sõltumatult oma elu elavatest abikaasadest, laenutati URRAMi, RIKSi ja ESTERi kaudu kokku 6300 korda. 

Populaarsuselt järgnevad kolm teost, mis on esindatud kõigi raamatukogusüsteemide laenutusesikümnes: Mart Sanderi II maailmasõja aegsest Tallinna bordellist jutustava romaani „Litsid“ kaks raamatut (2015, 2016) vastavalt 4753 ja 5804 laenutusega ning Mihkel Raua eneseabiraamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ 4422 laenutusega.

Tallinna ja Tartu e-kataloogi ESTER enimlaenutatud teosed

1. Andrus Kivirähk „Rehepapp ehk November“ (1484 laenutust)

2. Piret Raud „Tobias ja teine B“ (1107 laenutust)

3. J. K. Rowling „Harry Potter ja tarkade kivi“ (1059 laenutust)

4. James Krüss „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ (1051 laenutust)

5. Mart Sander „Litsid. Naiste sõda. II raamat“ (1026 laenutust)

Mart Sander – „Litsid. Naiste sõda. II raamat“ (Teet Malsroos)

6. Maarja Kangro „Klaaslaps“ (980 laenutust)

7. Thorbjorn Egner „Sööbik ja pisik“ (970 laenutust)

8. J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ (908 laenutust)

9. Mihkel Raud „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ (882 laenutust)

10. Mart Sander „Litsid. Naiste sõda. I raamat“ (881 laenutust)

URRAMi ja RIKSi rahvaraamatukogude enimlaenutatud teosed

1. Erik Tohvri „Irdabielu“ (5442 laenutust)

Erik Tohvri – „Irdabielu“ (Teet Malsroos)

2. Mart Sander „Litsid. Naiste sõda. II raamat“ (4778 laenutust)

3. Mart Sander „Litsid. Naiste sõda. I raamat“ (3872 laenutust)

4. Katrin Pauts „Tulekandja“ (3788 laenutust)

5. Mihkel Raud „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ (3540 laenutust)

6. Katrin Pauts „Politseiniku tütar“ (3501 laenutust)

7. M. L. Stedman „Valgus ookeanide vahel“ (3340 laenutust)

8. Siiri Laidla „Kord õide puhkeb iga aed“ (2712 laenutust)

9. Heli Künnapas „Jõuluks koju“ (2466 laenutust)

10. Silvi Väljal „Jussikese seitse sõpra“ (2091 laenutust)

Karl Martin Sinijärv: „Hargla on lihtsalt väga heal tasemel.“

„Laenutamise ja müügi edetabelid on üsna erinevad asjad,“ sedastab luuletaja, endine kirjanike liidu esimees ja saatejuht Karl Martin Sinijärv. „Usun, et laenutatakse päris palju just niisugusi raamatuid, mida tahaks ju korra lugeda, aga riiulisse päriseks tingimata ei ostaks. Sellest siis kergema ja meelelahutuslikuma poole ülekaal, osaliselt.“

Karl Martin Sinijärv (Alar Truu)

Sinijärv arvab: „Tegelikult on meeldiv, et kõigis tabelites on üsna mitmekesist kraami. See näitab, et raamatute vastu tunnevad huvi mitmesugused inimesed. Väiksematele sihtrühmadele suunatud teosed ei saagi edetabelitesse jõuda, nagu üldjuhul ka luule, mis ei tähenda sugugi, et need oleksid kuidagi vähem väärtuslikud.

Mõningaid vanu asju tuleb muidugi ikka ja jälle välja anda, uusi inimesi tuleb ju juurde, osa omaaegsetest väljaannetest olid ikka kaunis koledad ja/või kehva kvaliteediga ning ribadeks loetud. Minagi ostsin hiljuti uue „Kunksmoori“. 

Indrek Hargla stabiilne lugejamenu on väärt värk – korralikke jätkusuutlikke ühe kangelase sarju on meil vähe, aga kui muu ilma põnevikukirjutuses ringi vaadata, näeb, et see formaat töötab. Pealegi on Hargla lihtsalt väga heal tasemel kirjutaja.

Raamatukogudes aga ei saagi kõige uuemad teosed kohe saadaval olla ja eks nõnda toimub ka nende tabelisse sattumine väikese viibega. Hea, et inimesed loevad, isegi kui ei jaksa veel nii väga osta. Raamatute ilmumine ei ilmuta esialgu veel soikumise märke.“

Jaga artiklit

6 kommentaari

A
Arvan  /   08:40, 14. jaan 2018
et head autorid on tagasihoidlikud. Selles on nende õnn ja õnnetus. Hea kirjanik vajab enda ümber vaikust, et süveneda, iga sõna kaaluda. Tõeline kirjandusgurmaan tunneb nad ära niigi ilma meediakära ja edetabeiiteta. Õnnepalu. Viivi Luik. Mari Saat jt
väike ats  /   08:35, 14. jaan 2018
Huvi pärast vaatasin Lutsu-raamatukogu edetabeleid. Laste esikohal Kalevipoja ümberjutustus. Selge, et see on nn koolikirjandus ega peegelda laste tegelikke eelistusi. Nublu, Sipsik, Sööbik ja pisik, Meelis, Supilinna-sari, Kuristik rukkis, Kadri, Kuidas elad, Ann? jpt -- ka need on kooli nn õppekirjandus ega näita tegelikke lemmikuid. Puudu on heast noortekirjandusest (näit sportlasteks, muusikuks pürgimisest), ikka purunenud pered, narkootikumid, jõhker vägivald.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis