Mäletate kass-pedagoogi, kes istus metsas kännu otsas? „Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema. Kes ei osand lugeda, see sai tukast sugeda. Kes see luges, aru sai, sellele ta tegi pai.“ 

Kuigi tegu on lasteluule klassikaga, on too endisaegne salm igas mõttes lootusetult vananenud. Vitsakimpu ei tohi tänapäeval isegi jõuluvanal käes olla, saati siis pedagoogil keppi. Suitsu tegeva alaealise väänab politsei näoli asfaldile ja paneb käed raudu. Hälviku tukast sugemisel sekkuks mitte ainult lastekaitse, sotsiaaltöötajad, õiguskantsler ja politsei, vaid kohus saadaks sugeja vanglasse teiste ohtlike kriminaalide sekka meeleparandusele. Ning isegi oivikule pai tegemise eest võib kaela saada ahistamissüüdistuse.

Kui kellelegi võib eelnev tunduda üle vindi keeramisena, siis tänane Õhtulehe lugu, kus õpilase vastu seina lükanud õpetaja sai kaela kriminaalasja, on näide päriselust. Muidugi ei tohi ükski õpetaja kätele voli anda, kuid praegune seis koolides on pikema arengu tulemus. Muutus algas üleminekuajal, kui õpetaja positsioon ühiskonnas teisenes ja pedagoog taandati klienditeenindaja seisusesse. Koos vabakasvatuse võidukäiguga olemegi piltlikult öeldes olukorras, kus õpilastel ja nende vanematel on ainult õigused ning koolil ja õpetajatel ainult kohustused. Viimane muutus sellel teel on koolide suund hindamisest loobumisele. Nii vähendame küll õppurite koolistressi, kuid võtame paljudelt viimasegi motivatsiooni õppimisega pingutada.

Aga milline on koolijuhtide ja pedagoogide motivatsioon oma ametis vastu pidada? Ühiskond näitas pikka aega oma suhtumist pedagoogidesse neid madala palgaga nöökides ja sellega neid sotsiaalses hierarhias mutta surudes. Riigikohtu lahend, mis paneb iga koolis puhkeva konflikti eest lõppvastutuse direktorile, asetab kogu koolisüsteemi alasi ja haamri vahele. Ühel pool on nõudlikud lapsed ja nende vanemad, teisel pool sama nõudlikud järelevalveorganid, valmis iga hetk asjadele ametlikku käiku andma. Kas maksab siis imestada, et noored ei taha endiselt kooli tööle minna, seda vaatamata ka tasapisi tõusvale palgale.

Pangad on praeguseks klienditeenindajaist loobumise lõpusirgel ja teenindamise netti kolinud. On siis ka õpetajavaba kool meie tulevik? Pole õpetajat, pole probleemi.

Jaga artiklit

9 kommentaari

L
lo  /   09:18, 3. jaan 2018
Varsti jõuabki kätte aeg, mil õpetajaid haritlase tähenduses enam pole. Juba praegu on nõudlikud õpetajad pinnuks silmas, sest takistavad direktoritel-õppealajuhtajatel vanemate ees lömitamist. Ja vanemad kaebavad teadmisi hinnanud õpetaja peale, et too rikub ära nende lapsukese keskmise hinde, et valitud ülikooli minna. See, kes väärtustab haridust, kaitseb õpetajat. Aga kes see on, kus ta on? Kahjuks harva juhitoolil.
Õ
Õpetajatel on õigus ametit vahetada,nad ei pea klassi ees surema....  /   21:24, 26. dets 2017
Juba saite kõvasti kommentaare sama asjaga,kuidas ikka koolis lapsi peksma peaks,kas jäi väheks?Lihtsalt töö on nii lihtne,veidi paberilt teksti maha lugeda ja raha tuleb. Nagunii õpetavad kõik, kes tahavad, et laps õpetatud oleks, teda ise .Lugupidamist väärivad neist vähesed, on lihtsalt ühed inimesed,kes unustatakse,nii nagu seegi, mida nad sealt paberilt lugesid. Pedagoogiline haridus tähendabki, et peaks oskama noortega suhelda professionaalselt, aga tegelikult ei oska vaid hakkavad lapsi süüdistama, et nad puunukud pole. Õpetajad võiks eeldada,et lapsed on mõistusega olendid ja nii nendega suheldagi.Praegu on nii, et kahjuks peavad nad iseennast mingiks maailma nabaks ja teiste kõrgharitutega võrreldes eriliseks. Ometi ei lõpetanud nad kõik ülikooli sugugi cum laude.4. Diplom kiitusega (cum laude) antakse välja üliõpilasele:
1) kes läbis käesoleva määruse punktis 3 nimetatud õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kaitses lõputöö);
2) kes sooritas kõik eksamid hinnetele "3"("C"), "4"("B") või "5"("A");
3) kes kaitses lõputöö hindele "5" ("A") või sooritas lõpueksami hindele "5" ("A");
4) kelle keskmine hinne õpingute vältel oli "4,60" või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõputöö hindeid. Õpitulemuste hindamisel tähtedega arvestatakse keskmise hinde arvutamisel tähed "A" kuni "E" ümber numbriteks "5" kuni "1" vastavalt kõrgharidust andvate õppeasutuste ühtsele hindamissüsteemile.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis