2
fotot
„Knight Rider“: Soomlastele ja eestlastele siiski „Ritari Ässä“. ()

Kui 1971 püstitati Espoos Kivilahtis uus suure võimsusega televisiooni saatemast, muutus Soome televisioon nähtavaks suures osas Põhja-Eestiski. Selle mõju on hinnatud erakordseks: kõikidest raudse eesriide taha surutud rahvastest oli eestlastel ainsana nii ulatuslik juurdepääs sõltumatule informatsioonile ja läänelikule elustiilile.

Soome televisiooni mõju ulatust kirjeldab ilmekalt Tallinna tänavate muutumine inimtühjaks, kui 20. juunil 1986 näitasid soomlased erootikafilmi „Emmanuelle“. Nõukogude Eestis, kus kõik seksuaalsusega seonduv oli suur tabu, oli erootikafilmi televisoonist nägemine midagi väga erakordset. Filmi vaatamiseks sõitsid paljud Lõuna-Eesti inimesed spetsiaalselt Tallinnasse. Sellel õhtul oli Soome televisooni vaatajate hulk Eestis tõenäoliselt aegade suurim.

1980. aastate alguseks oli eestlastel võimalus vaadata kuut telekanalit: Eesti Televisiooni, kahte Kesktelevisiooni kanalit, Leningradi TVd ning Soome Yle 1 ja Yle 2. Reklaamitelevisioon MTV muutus iseseisvaks kanaliks alles kümnendi lõpul.

Siinse ja muu maailma täielik vastuolu ilmnes näiteks 1968. aasta Praha kevade sündmuste kajastamisel: kui Nõukogude televisioon näitas venelaste ja tšehhide sõbralikku kohtumist, siis Soome TVst oli võimalik jälgida Nõukogude tanke Praha tänavatel ja veriseid inimesi, keda oli tulistatud. Soome TV vahendusel said eestlased osa ka Eurovisioni lauluvõistlustest, kust enamasti edutult esinenud Soome kõrval jõudsid Eestisse võistluse võidulaulud, mis kohe eestindati. Ka ei jäänud eestlastel tänu Soome TV-le nägemata 1984. aasta suveolümpiamängud Los Angeleses, mida NSVL boikoteeris.

Tänuväärt publiku võitsid ka menusarjad, mis pakkusid rohkesti kõneainet: „Dallas“, „Dünastia“ ja „Falcon Crest“. Eriti populaarseks kujunesid „Hill Street Blues“, „Miami Vice“, „Knight Rider“ (“Ritari Ässä“), „MacGyver“ (“Ihmemies“) ja „Bill Cosby Show“.

Kohaliku kommunistliku partei ametnikud ja Julgeoleku Komitee (KGB) töötajad olid väga mures kontrollimatult leviva Soome TV vaatamise pärast. 15. juunil 1982 võeti vastu otsus „Kodaniku televisiooni poolt vabariigi elanikkonnale avaldatava mõju tõkestamise abinõudest“. Selles kohustati parteiametnikke ja KGB kaastöölisi Põhja-Eestis välja selgitama Soome TV vaatajad ja nad ümber veenma. Töökodades ja kauplustes keelati Soome televisiooni heliplokkide teleritesse panek (seda oli vaja teha PAL- ja SECAM-süsteemi erinevuse tõttu) ning majadele võimsamate antennide ülesseadmine.

Vastumeetmed aga ebaõnnestusid suurel määral. „Soome plokkide“ paigaldamine ja Soome TV kavade paljundamine muutus hoopiski mustaks äriks, milles osalesid solidaarselt kõik – kõrgest parteifunktsionäärist lihtsa tehasetööliseni välja.

Allikad:

„XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa“, 21.01.1981–31.12.2000 (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda“. Eetriüksus ja Helsinki Filmi: 2009.

Jaga artiklit

4 kommentaari

M
Mida propa jälle!  /   10:40, 21. dets 2017
Mingisugust võitlust Soome TV osas 1982 pole toimunud. Igal majal või igal trepikojal olid katusel antennipüstikud, milledes Soomele suunatud antennid, hiljem lisandusid vee detsimeeterlaineala antennid.
Signaal võimendati korralikult üles ja vajadusel edastati ka kõrvalolevatele majadele, mis olid madalamad ja millede eest varjasid kõrgemad majad signaali.
Kogu seda süsteemi hooldas riik!
Nõukaajal oli tsensuur jms palju nõrgem, kui kaasajal, küll olid keelatud inimese ajutegevust kahjustavad ettevõtmised nagu labane suguelu, tarbetu vägivald jms. Lastesaated olid lastele arusaadavad ja propageerisid headust, mitte nii, kuis praegu. Nõukaajal oleksid kaasaegsete multikate autorid hullumajja pandud.
See nõukaaja demoniseerimine on julm propaganda.
T
Tallinnast  /   10:20, 21. dets 2017
Tänu "Kittile" ja ihmemiehele" sai nii inglise kui ka soome keel selgeks.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis