3
fotot
ÕPPUST JÄLGIMAS: Ajalehe Bild andmetel võtaks pildil õppust Zapad 2017 jälgiv Vladimir Putin sõjalise operatsiooni Balti riikides ette siis, kui tunnetab, et tema huvid on tõepoolest ohus. (AFP/Scanpix)

Venemaa võimud väitsid, et harjutasid septembris toimunud suurõppusel Zapad 2017 võitlust terroristide vastu ning tegemist oli puhtalt kaitsealase iseloomuga ettevõtmisega. Saksamaa suurima tiraažiga ajaleht Bild kirjutab aga kolm kuud pärast õppuse lõppu, et tegelikult harjutasid 100 000 Vene sõjaväelast Eesti, Läti ja Leedu hõivamist mõne päevaga ning seda ettevõtmist saatvat šokikampaaniat Lääne-Euroopa NATO riikide vastu. 

Ajaleht Bild toetub Venemaa ja Valgevene suurõppuse Zapad 2017 stsenaariumist kirjutades lääne ühele salateenistusele. Täpsemalt jagasid ajalehele infot selle salateenistuse kaks juhtivat eksperti. Nad rõhutasid, et Zapad 2017 oli kuiv treening täiemahuliseks konventsionaalseks sõjaks NATO vastu Euroopas. Seejuures oli pearõhk kolme Balti riigi ja ka Valgevene vallutamisel ning nõndanimetatud šokikampaanial Lääne-Euroopa Nato riikide nagu Saksamaa ja Hollandi, aga ka Poola ja Norra ning neutraalsete riikide Rootsi ja Soome vastu.

Ajalehe Bild allikad kinnitasid, et Kremli relvajõud harjutasid Venemaa seisukohalt NATO kõige haavatavama regiooni ehk Eesti, Läti ja Leedu vallutamist. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb aga kiiresti hõivata Poola ja Leedu maismaaühendus - 40kilomeetriline Suwalki koridor. Ekspertide sõnul loodi just sel eesmärgil õppuse ajaks Valgevene pinnale kunstlik riik Veišnooria, mis pidi kujutama endast just Suwalki koridori. 

ZAPAD 2017: Septembris toimunud Venemaa ja Valgevene suurõppusel 2017 harjutasid Vene relvajõud mitte võitlust terroristidega, vaid Balti riikide kiiret vallutamist. (Reuters/Scanpix)

Venemaa soovib lääneriikide elanikke šokeerida 

Samaaegselt Veišnooria hõivamisega harjutas Venemaa Balti riikide lennuväljade ja sadamate oma kontrolli alla võtmist, et nende kaudu ei saaks piirkonda saabuda NATO abijõud. Veel osales Vene õhujõudude kauglennuvägi õppuse Zapad 2017 ajal kahe päeva jooksul simulatsioonilendudele Lääne- ja Põhjamere koha. Osalesid strateegilised pommitajad Tu-95, ründelennukid, hävitajad ja tankurlennukid, mis lähenesid Saksamaa, Taani, Poola, Rootsi ja Soome rannikule rünnakulainetena ning pöörasid enne rannikule jõudmist tagasi. Muu hulgas harjutati tiibrakettide väljalaskmist. Tõelise rünnaku korral oleksid tiibraketid suunatud kõnealuste riikide kriitilisele infrastruktuurile nagu lennuväljadele, sadamatele ja energiavarustusobjektidele, et tekitada elanikes šokk ning panna neid suhtuma sõja jätkumisse kriitiliselt. 

Salateenistuse eksperdid rõhutasid, et reaalse NATO vastu suunatud sõja puhkemisel ründab Venemaa ka Rootsit ja Soomet ning neidki rünnakuid harjutati põhjalikult õppuse Zapad 2017 ajal. Tasub teada sedagi, et Norra portaali AldriMer.no andmetel harjutas Venemaa Zapad 2017 ajal veel Norrale kuuluvate Teravmägede saarestiku pommitamist ja vallutamist.

Ajalehe Bild küsimusele, mis võiks õppusel Zapad 2017 läbimängitud rünnaku reaalselt valla päästa, vastas üks ekspertidest, et sellise sõjani võib viia näiteks värviline revolutsioon Valgevenes. Venemaa hinnangul oleks taoline revolutsioon loomulikult USA Luure Keskagentuuri (CIA)  vandenõu ning kui veel USA või mõni teine NATO riik sekkuks, siis võib Venemaa septembris suurõppusel Zapad 2017 harjutatu ka reaalselt ette võtta.

Sama allikas lisas, et Venemaa võtaks sõjalise operatsiooni Balti riikides ette siis, kui president Vladimir Putin tunneb, et tema huvid tõepoolest ohus. Teisisõnu päästaks sõja valla sõjaline vastasseis Venemaa enda poolt määratud huvisfääris, näiteks Valgevenes, Ukrainas või Gruusias

Venemaa hoidis juba Balti riike sihikul 

„Me teame, et Venemaal oli juba 2008. aastal plaan võtta Balti riigid sihikule, kui USA oleks sekkunud ja asunud Gruusiat Vene sissetungi eest kaitsma,“ lisasid salateenistuse eksperdid.

„Seevastu Rootsi või Soome NATO-ga liitumine ei päästaks sõda valla. Venemaa on küll ähvardanud sõjaliste vastumeetmetega, kuid me ei usu, et tegemist on punase joonega,“ rõhutasid ajalehele Bild infot jaganud eksperdid.

Nad osutasid ka sellele, et iroonilisel kombel on Venemaa harjutatud stsenaarium vallutada kiiresti Balti riigid ja korraldada Lääne-Euroopas edukas šokikampaania mõeldud katsena hoida ära tuumasõda läänega.  Kui aga lääs peaks üritama Balti riike Venemaalt tagasi vallutada, siis laseks Venemaa käiku taktikalised tuumarelvad, millele järgneks tõenäoliselt ka mandritevahelised raketid.

(AP/Scanpix)

Ajalehe Bild kirjutist kolm kuud tagasi lõppenud Venemaa suurõppuse Zapad 2017 tegelikust stsenaariumist on mõnevõrra hirmutav lugeda, kuid midagi enneolematut sealt tegelikult ei leia. Nii kirjutas Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat juba novembri algul, et Venemaa harjutas septembris toimunud suurõppusel Zapad 2017 tegelikult Balti riikide vallutamist ja laiaulatuslikku sõda NATO vastu uusimate relvadega.

Jaga artiklit

213 kommentaari

M
Maido  /   09:07, 31. märts 2018
ja kuhu me siis kargame, kui Venemaa 2-3 päevaga hõivab Baltimaad, sest mis neist väikestest linnadest ikkagi järgi jääb, tuhk ja tolm? Lähme Aafrika riikidesse kähku ära! Sõjalõhn on õhus.

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis