2
fotot
Raadio Vaba Euroopa eesti osakonna direktor Toomas Hendrik Ilves Tartus 1990 (Ain Protsin/Rahvusarhiiv/Filmiarhiiv)

Eestikeelseid uudiseid sai aastaid kuulata ka välisraadiojaamadest, kui regulaarseid saateid tegid Raadio Ameerika Hääl (1951–2003), Raadio Vaba Euroopa (1975–2004) ja Rootsi Raadio (1988–2005). Okupatsiooniaastatel täitsid need olulist rolli kodueestlastele n-ö vabade uudiste edastamisel.

Esimene eestikeelne Ameerika Hääle uudistesaade läks eetrisse New Yorgist 3. juunil 1951. Selles kõlas USA riigisekretäri abi Edward Barreti läkitus, kus öeldi, et Ameerika Hääle saated püüavad anda eesti rahvale tõetruud infot tänapäeva Ameerika elust. Saates esines ka Eesti peakonsul USAs Johannes Kaiv, kes muu hulgas andis lubaduse kaitsta läänemaailma riikides kodueestlaste huve. 52 aasta jooksul kajastati uudiseid nii USAst kui ka mujalt maailmast, aga ka väliseesti kogukonna tegemisi. Tuntumateks toimetuse juhtideks olid Kaarel Robert Pusta noorem, Jaan Kitzberg ja Ilmar Mikiver. Teiste hulgas töötasid saatejuhtidena kodumaalt emigreerunud Markus Larsson (Raivo Ojasaar) ja Tiina Park.

Raadio Vaba Euroopa eesti toimetus asukohaga Saksamaal Münchenis loodi 1975, mis sai võimalikuks Vabadusraadio ja Vaba Euroopa ühendamise tõttu. 20 aastat hiljem koliti toimetused Prahasse. Esimene eestikeelne proovisaade anti eetrisse 20. juunil 1975. Vaba Euroopa fookuses oli maailmas toimuva kajastamine okupeeritud rahvaste silme läbi. 29 aasta jooksul juhtisid eesti toimetust teiste hulgas Jaan Pennar, Toomas Hendrik Ilves ja Heiki Ahonen. Saatejuhina oli väga tuntud filmirežissöör Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar.

5. detsembril 1988 hakkas eestikeelseid uudiseid edastama Rootsi Raadio. Algul oli tegemist viieminutilise uudiste kokkuvõttega, mis hiljem kasvas pooletunniseks saateks. Eesti- ja lätikeelsed raadiosaated loodi demokratiseerimise edendamiseks Balti riikides. Erinevalt Ameerika Häälest ja Vabast Euroopast võis Rootsi Raadio eestikeelseid saateid algusest peale kodumaal vabalt kuulata. Terveid uudistelõike võttis oma programmi ka Eesti Raadio. Kuulajatele vahendasid uudiseid teiste seas Anu Kaupmees, Kadri Land, Eva Tihhonova ja Martin Pärn.

Okupeeritud kodumaal alustasid võimud kohe välisraadiojaamade segamist, milleks püstitati Tallinna võimsad segajad. Seetõttu tuli siinsetel eestlastel saateid kuulata läbi võimsa mühina ja vilina. Ehkki välisraadiojaamade kuulamise eest võis karistada saada, levisid sealsed teated Eestis üsna laialt. Vaba maailma sõnumid olid võimsaks alternatiiviks valitsevale nõukogude tegelikkusele ja aitasid kindlasti hoida vähemalt vaimset vastupanu okupatsioonivõimule.

Allikad:

„XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. III osa“, 1.11.1961–20.01.1981 (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.

Ilmar Mikiver „Ameerika päevikust: Hüvasti, Voice of America!“. Estonian World Review, 18.02.2003.

Allar Viivik „Hüvasti, Vaba Euroopa! Hüvasti, Ameerika Hääl!“. Õhtuleht, 07.02.2004.

Anu Kaupmees (toimetaja) „Rootsi Raadio viimane eestikeelne saade“. ERR: 31.12.2005.

Jaga artiklit

4 kommentaari

V
Vaat kui kena mees  /   13:20, 20. dets 2017
pildil.Ilves noorena.
R
RS  /   08:12, 20. dets 2017
Olen ätiga täitsa nõus.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis