Kellel saab olla midagi selle vastu, kui tulevik tundub helge, nagu nähtub Eesti Panga värskest majandusprognoosist. Kui terendamas on ühtlane kolmeprotsendiline majanduskasv, madal tööpuudus ning masujärgse aja parim majandusseis, siis võib see enamikule tunduda liialt kauge ja abstraktsena ning kõnetab pigem otseselt tootmises ja äris tegutsejaid. Töötaja rahakotile märksa hoomatavam on keskmise palga loodetav tõus 1446 euroni 2020. aastaks.

Samas ei pruugi kõik olla sugugi nii lihtne, sest ka masu saabumist ei osanud keegi ennustada. Praegu teeb Eesti Pangale, majandusanalüütikuile ja riigikogu opositsioonile muret puudujäägis riigieelarve, sest talupojaloogika järgi tuleks headel aegadel sukasäärde varusid koguda. Kui majandusolude pöördudes tuleb riigil hakata kulusid koomale tõmbama, siis piisab, kui meelde tuletada masuaegseid palkade valulisi kärpimisi ja maksutõuse. Samas pole näha, et võimuliit kiirustaks valimiseelsel ajal ennaktempos kulutamisest ja eelarvemiinusest loobuma.

Ühtpidi on hea, kui meie majandus edeneb Euroopa majandusega samas taktis. Nõudlus välisturgudel soodustab väljavedu, madalad intressid võimaldavad investeerida. Töötajaile on kasulik seegi, kui tööjõupuudus tagab viie-kuueprotsendilise keskmise palga kasvu ja sunnib ka ettevõtjaid tootlikkuse parandamisele mõtlema. Häda on vaid selles, et muu Euroopaga sarnane majanduskasv ei vähenda kuidagi lõhet vana Euroopa ning uusliitujate vahel. Prognoositav areng vaid põlistab Euroopa Liidu jagunemist esimeseks ja teiseks Euroopaks. Mis omakorda tähendab, et tööjõupuudusest hoolimata ei kibele Eestist välja liikunud töötajad siia tagasi pöörduma ning üha rohkem räägivad ettevõtjad välistööjõu sissetoomise vajadusest. Odav tööjõud tulebki siia – Euroopa Liidust, kus tervelt 20 miljonit inimest teenib vähem kui meie keskmist palka ning nemad pole veel Eestit avastanud, või siis Ukrainast-Venemaalt. Masu õpetas meid leppima vähesega, kuid kolmeprotsendilise majanduskasvuga me lääne elatustaset kinni ei püüa, samas tuleb ülekuumenemist koos selle kahjulike mõjudega vältida. Nüüd on oluline, et valitsus teenitust rohkem kulutades praeguseks saavutatut ohtu ei seaks ega põhjustaks uut kriisi või seisakut.

Jaga artiklit

4 kommentaari

H
Hea "valijad"  /   11:49, 20. dets 2017
Sinu diagnoos oleks vist mitte isiksuse kahestumine vaid isiksuse hulgistumine?
Valijad, lugejad, eestlased jne. Palju sul neid identiteete on?
V
Valus hakkab  /   06:16, 20. dets 2017
neil olema, kes majandustõusu jahumist tõepähe võtavad. Eks lükake ümber! Kohtume siis kui juba valus on!

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis