EKP keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino. (Õhtulehe arhiiv)

Aastaid 1978–1982 võib nimetada ka teiseks venestamise ajajärguks Eesti ajaloos. See tõi kaasa eesti koolinoorte ja haritlaste väljaastumised.

Esimese venestamise algatas 1885. aastal tsaar Aleksander III, kes seadis eesmärgiks Vene impeeriumi äärealade elanike assimileerimise vene rahva hulka. Eestis lõpetas see rahvusliku liikumise esimese perioodi, senine saksakeelne asjaajamine ja kooliõpe (sh Tartu ülikool) muudeti venekeelseks. Ometi rahvuslik liikumine ei surnud, mida tõestas veenvalt 1905. aasta revolutsioon.

Venestamine Nõukogude impeeriumis sai alguse 1978. aastal. Eestis hakkas seda ellu viima kohaliku kompartei esimeseks sekretäriks ehk Eesti NSV tegelikuks juhiks tõusnud Karl Vaino. Tema üks esimesi samme oli senise haridusministri Ferdinand Eiseni asendamine Venemaa eestlase Elsa Gretškinaga. 

39 aastat tagasi, 19. detsembril 1978 võttis kompartei keskkomitee vastu salajase otsuse „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest“, mille tulemusel algas vene keele forsseeritud pealesurumine nii igapäevases asjaajamises kui ka õppeasutustes. Ilmekas näide sellest oli vene keele õpetamisega alustamine juba lasteaedades.

Venestamislaine põhjustas rahulolematuse, mis väljendus koolinoorte rahutustes. Ajendiks sai populaarse ansambli Propeller esinemise keelamine pärast Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni jalgpallimatši 22. septembril 1980 Tallinnas Kadrioru staadionil. Mitusada õpilast suundus rongkäigus kesklinna, skandeerides „Brežnev pensionile!“, „Maha Gretškina!“, „Sieg Heil!“ jm. Enne kui kolonn Viru väravani jõudis, ründasid seda miilitsaüksused. Puhkenud kähmluses võeti kinni ligikaudu sada noort. Noortekogunemised kordusid 1. ja 3. oktoobril Tallinnas, 10. oktoobril Tartus ja veel mõnel pool mujal, kuid seejärel hakkas asi vaibuma. Võimud reageerisid suhteliselt karmilt: üldhariduskoolidest ja ülikoolidest visati välja ligi sada noort. 

Võimude käitumine ajendas 40 eesti haritlast kirjutama 25. oktoobril „Avaliku kirja Eesti NSVst“. Ajalukku „40 kirja“ nime alla läinud alusteksti koostas kirjanik Jaan Kaplinski. Kirjas avaldati rahulolematust venestamise ja eestlaste huve eirava poliitika üle ning väljendati tõsist muret eesti keele ja kultuuri saatuse pärast. Ajakirjanduses kirja ei avaldatud, kuid see levis käsikirjana ja seda tutvustati ka läänes eestikeelsetes raadiosaadetes.

Ehkki okupatsioonivõimud surusid noorte ja haritlaste väljaastumised otsustavalt maha, ei saavutanud venestamine oma eesmärki. Pigem suurendas see üldist vastumeelsust vene keelde ja selle õppimisse, mida on tunda veel praegugi.

Allikad:

„XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. III osa“, 1.11.1961 – 20.01.1981 (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006.

„Eesti ajalugu: kronoloogia“ (Ain Mäesalu jt). Tallinn: Tänapäev, 2015.

Jaga artiklit

24 kommentaari

H
huvitav,mis seisukorras karla ka  /   19:50, 19. dets 2017
hetkel on?mõni ajakirjanik oleks võinud juba ammu teda külastada.
V
väikest rahvast  /   17:18, 19. dets 2017
nagu eestlased on lihtne diskrimineerida,ikka kirsaga peale, venestamine pole veel praegugi lõppenud. kord tahtsin Tallinnasse ka korterit saada, asusin tööle, aga korteri said ainult sisesõitnud kohtlased venelased,mina ei saanud,olin eestlane, sellepärast.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis