, 18. detsember 2017 21:40
19 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
p
/ 21. detsember 2017 17:02
puksiir Panda on kohale jõudnud ja tundub, et laevuke Pärnu poole liikumas
a
/ 19. detsember 2017 21:57
arvasin et pildil eesti kalleim sõjalaev
v
/ 19. detsember 2017 16:45
Selliseid 40-50 aastat vanu roostekünasid eelistavad nupukad, kuid seadustele läbi sõrmede vaatavad reederid mõnikord lihtsalt merepõhja lasta. Seda eriti pärast kenakese kindlustuslepingu sõlmimist. Keset ookeani põhja minna on riskantne. Paljugi mis. Seal võib ka kapten ise või teised reederi usaldusisikud ise kah kergesti Neptuni riiki sattuda. Seepärast on juba turvalisuse pärast parem, kui roosteküna upub kohas, kus meeskonna päästmisega ei tekiks erilisi probleeme. Aga samas peab õnnetus juhtuma ka kohas, kuhu päästelaevad siiski liialt ruttu ligi ei saa ja uppuvat vrakki puksiiri otsas dokki remonti ei toimeta. Se oleks sulaselge kahju ning katastroof. Ning uppumise koht peaks piisavalt sügav olema, et kindlustusfirmal ei tekiks tahtmist tuukrid palgata ning vrakk üle vaadata. Et miks ta ikkagi sinna alla vajus. Seega on see kõik keeruline ettevõtmine ja vajab kõigi võimaluste ning variantide hoolikat läbitöötammist ning õige koha valikut.
p
/ 19. detsember 2017 19:37
vees tuleb see petus välja ja kindlustuspappi asemel terendavad hoopis rootsikardinad.
o
/ 19. detsember 2017 23:15
enne jõule sukeldumist ja meie allveelaevastik saab täiendust!
/ 20. detsember 2017 00:11
Seepärast tulebki õige koht otsida. Kuramaa ning Ojamaa vahele jääb üks sügavam ala, kus sügavus ulatub 249 meetrini, Aga Gotlandist põhja poole, Stockholmi suunal on Läänemere sügavaim koht, 459 meetrit. Aga kui sõita läbi Skagerrak läände, siis võib Rootsi ranniku lähedal leida kohti, kus sügavus on üle poole kilomeetri, näiteks 560 meetrit. Piisavalt. Et uurimistöö end ülikalli hinna tõttu enam ära ei tasuks
c
/ 19. detsember 2017 13:35
45 aastat vana Liisu :) töötan reisilaeval ,mis on 48 aastat vana ,inglise lipu all :) jah meilgi üllatusi reisi ajal !! peab veel vastu , kauaks ei tea ha ha tervitan siinkohal meremehi , kes teevad oma igapäevast tööd igasuguste leavade peal!!rahulikke jõule kõigile!!
e
/ 19. detsember 2017 12:19
Tahaks ka loota, et kindlustuspettust ei hakata meie territoriaalvetes läbi viima- kuigi praegu just nii tundub. Võiksid ikka Kura neemest mööda sõita enne, kui ära uputavad. Aga no mine võta kinni, mis neegri peas sünnib.
a
/ 19. detsember 2017 10:08
ei otsi ta mingit teed, varandust vast merepõhjast!
k
/ 19. detsember 2017 19:39
pillas oma piibu üle parda, nüüd otsivad. :-)
j
/ 19. detsember 2017 09:47
Isegi vana legendaarne Kihnu Jõnn käis edukalt Lõuna Ameerikas ära. Kuigi tal puudusid tüürimehe või kaptenipabeid ja ta sõitis igivanadel ja poolkõlbmatutel (kuid see eest odavalt ostetud) purjelaevadel. Tõsi küll, väikesi viperusi tuli tal ette. Nagu kuulujutud räägivad, olevat ta kord Ameerikast tulles Gibraltari ning La Manche väinad omavahel segi ajanud, kuid lõpuks jõudis ikkagi sihtkohta.
o
/ 19. detsember 2017 08:28
saab sõita Kanaari hoovusega. Isegi vabas triivis 3 kuuga üle ookeani logistada. Paar meest peale jätta ja lõpuks vaadata, kuhu hoovus ta viib.
O
/ 18. detsember 2017 23:15
Otsib teed? Kas nii nagu huupi otsiv, eksinud Odysseus oma Ithaka saart või? Kas sellel praami kaptenil siis merekaarte, logi, kompassi, kronomeetrit ning sektanti ei olegi või? Nendest peaks kursi mahapanekuks ja oma asukoha määramiseks just agu piisama. Jagus nii kapten Cookile, Krusensternile ning teistelegi. Sellistest kaasajal lisandunud moodsatest vahenditest nagu radar, raadio, kompuuter ning GPS pole viist mõtet rääkidagi.
ä
/ 18. detsember 2017 23:49
II Ilmasõjaaegne merekaart, kus miiniväljad samuti ära märgitud. Seepärast otsibki faarvaaterid? :)
k
/ 19. detsember 2017 11:21
Sellele künale pandi uhke nimi, kindlustati üle milj. usd. ja ... Hea kui see romu Kolka majakast kaugemale jõuab, enne põhja ei lähe. Tahaks kuulda meie Veeteede Ameti arvamust selle kohta?
t
/ 20. detsember 2017 07:24
kõik see mille sa üles lugesid, sellest ei teata praegu enam midagi. Meestel on head laevad käes, meie ei tohtinud vahis istudagi. Sekstanti ja kronomeetrit. Kas neil enam meretabeleidki olemas on. Kuidas päikest või tähti alla tuua sellest on nad kuulnud ja arvavad et need on luulud Kolumbuse aegadest, Ometi tegelesime me ookeanis sellega veel eelmise sajandi 80-nendatel. Kui mulle Ookeani Superatlantik pakkus koordinaate sest nendel oli satikas juba olemas ja meil Merelaevanduses veel mitte siis kukkus mul mokk laiali. Anna siis, ma sõidan juba nädala ehku peal ja pilved varjavad kõik ära, ei saa sealt taevast ka tõde kaardile tuua. Hea on teada et mõnel mehel on need vanad riistad ja tabelid ja aastaraamatud veel meeles. Ole terve ja kena jõuluaega.
t
/ 20. detsember 2017 07:52
Hea moderaator, tundub et selles kommentaariumis on mehed koos kes on vett ja soola nuusutanud ja seda rohkem kui saja rubla eest mis oli me tolleaegne palk. Kui sa tead laevadest ainult niipalju et astud Tallinnas läbi tuubi Megastari pardale ja väljud Helsinkis ilma et sind kordagi oleks loksutanud siis ehk poleks mõtet tsenseerima hakata. Need sellid on käinud läbi tule, vee ja vasktorude. Anna andeks aga me sõitsime merd enne kui...edasi mõtle ise.
t
/ 20. detsember 2017 08:13
Te panite mu kommentaari ´???-le hakkama, jutt oli meresõidutarkustest mida veel 30 aastat tagasi teati.