3
fotot
Donaldas Kairys. (Alar Truu)

BC Kalev/Cramo korvpallimeeskond tegi endale pühapäeva õhtul võimalikest parima jõulukingituse. Kalendriaasta viimane lahing Ühisliigas tõi võidu (hooaja teise) Riia VEFi üle, millega pääses Eesti meisterklubi punase laterna staatusest.

Kohtumine kvalifitseerub pigem „parem kole võit kui ilus kaotus“ kategooriasse, kuid oli mentaalselt äärmiselt tähtis. Ühest küljest mängijatele ent eelkõige novembri lõpus peatreeneri ametisse asunud Donaldas Kairysele. Leedulane sai Ühisliigas silma pähe ja selle pealt on uuele aastale tunduvalt lõbusam vastu minna.

Tänase seisuga on uuel lootsil kirjas kuus mängu, millest pooled on peetud Eesti meistriliigas. Kui seal kulub põhirõhk katsetamisele, siis Ühisliigas pole eksperimenteerimiseks ruumi. Kuigi põhjapanevaid hinnanguid on Kairysele veel vara anda, on esmamulje olemas.

Vaatame, millise ilme on kogenud leedulane Cramo mängule lisanud.

Kairys on toonud:

  • Suurenenud rotatsiooni

Kairys näitas juba esimestest mängudest, et ta annab kõigile meestele võimaluse (v.a noormängija Soodla). See on mõistetav, sest tänapäeva tippkorvpallis on reeglina need ajad möödas, kus üks mees 35+ minutit müttab. Lisaks on Kalevil väga ühtlane võistkond, mis annab treenerile suuremaid võimalusi.

Sarnase mudeli järgi üritas ka Alar Varrak hooaja hakul, ent see maksis talle mitmel korral kätte, sest vahetustega mängurütm kadus. Selles osas on Kairys siiani paremini hakkama saanud. Võimaluse on igas mängus saanud kõik, kuid nõnda suuri äravajumisi pole olnud. Reeglina on ta leidnud alati mängija(d) ja viisiku, kes suudab asjad kontrolli all hoida.

  • Võitlusvaimu

Korvpallis piisab vähesest, et midagi oluliselt muuta. Vajaliku efekti, mis mängijad üles ergutaks on Kairys kahtlemata saavutanud. Varrak ei ole halb treener, ent tema maneerid olid ehk liialt rutiinseks muutunud. Uue juhendaja tulek mõjus ilmselt kogu võistkonnale väikse äratuskellana ja lisas uut hingamist.

Kristjan Kanguril on Kairyse joonises oluline roll. (Alar Truu)

Eriti hästi peegeldub see kogenumatest palluritest. Hooaja alguses nigelalt esinenud Kristjan Kangur ja Gregor Arbet on leedulase käe all tõusnud kindlalt rotatsiooni ja esitused selgelt paranenud. Ühest küljest on kindlasti vanameistrite üldine vorm paranenud. Teisalt said nad (tegelikult kõik) aru, et jalad on vaja kõhu alt välja võtta ja lihtsalt niisama pole midagi garanteeritud. Tundub, et treeneri usaldus on võidetud.

  • Maa-ala kaitse

Kairyse esimesed sõnad Cramo etteotsa asudes olid: „Tuleb parandada kaitsemängu.“ Kas just parandama on veel vara öelda, aga kindlasti uuendama ta seda elementi nobedalt asus. Kui Varraku-Kalevis nägi maa-ala kaitset haruharva, siis Kairyse-Kalevis on see võtmekohal.

Vastaste üllatamiseks on näiteks (toimiv) maa-ala pressing suurepärane relv. Siiski hammustavad tippmeeskonnad avantüürliku kaitse reeglina muretult läbi, millele järgnevad lihtsad punktid. Kui palju Kalev hakkab tsoonikaitsest tulu lõikama on veel vara öelda. Tähtis on leida tasakaal – 40 minutit seda põrutades, Ühisliigas kaugele ei purjeta. 

Kairys peaks:

  • Arvestama oma materjaliga

Kuigi vinge kaitsemängu viljelemine kõlab hästi, siis tuleb eelkõige silmas pidada, kas see on ka ette antud meestega võimalik? Kalevil on juba hooaja algusest olnud probleeme individuaalse kaitsemänguga. Mängijaid, kes on üks-ühe vastu kaitses tõsiselt tasemel, saab Cramos üles lugeda ehk ühe käe näppudel.

Arvestades, et Kairys ei saanud võistkonda oma käe järgi komplekteerida, tuleks tal olla ettevaatlik. Treeneri ülesanne on välja tuua mängijate tugevad küljed. See näitab tugevust. Leedulase oskus meeskonna kaitse nõrkusi peita ja tugevused esile tuua, on võtmetähtsusega. Mõistagi kehtib sama ka teiselpool platsi.

  • Näitama raudset rusikat

Isaiah Briscoe on väga hea mängija, ent VEFi vastu võinuks tema viimase veerandaja tegutsemine maksta mänguvõidu. Ühel hetkel jättis Kairys pingile nii Branko Mirkovici kui ka Sten-Timmu Soku. Samal ajal aga möllas platsil 21aastane ameeriklane, kes eranditult palli saades, olenemata olukorrast, ise viskele läks. Edutult.

Kairyse üks tähtsamaid ülesandeid on Isaiah Briscoe mängus tasakaal tekitada. (Alar Truu)

Briscoe sugune mees on omas nišis väga vajalik, ent treeneri ülesanne on teda ohjes hoida. Kohtumises VEFi vastu pidanuks Kairys mängumehe viimasel veerandil hetkeks pingile võtma ja näiteks Sokuga mängutempot veidi rahustama. Tõsi, mõlemad osapooled (treener-mängijad) õpivad veel üksteist tundma, ent tulevikus tahaks näha veidi mõtestatumat tegevust.

Kuigi Ühisliiga on selleks aastaks lõppenud, siis koduses meistriliigas ootab Cramot ees veel neli mängu. Nendes kohtumistes on suurepärane võimalus oma mängu peensusteni lihvida ja ohtralt katsetada.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis