Eesti uudised

Iga viies Eesti elanik on vaene (221)

Toimetas Denes Kattago, 18. detsember 2017 08:19
KONSERV RÄIM TOMATISFoto: STANISLAV MOSHKOV
Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1% Eesti elanikkonnast ehk ligi 276 000 inimest. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,6 protsendipunkti.

2016. aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja sissetulekute ebavõrdsus püsis varasema aasta tasemel. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,2% elanikkonnast. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus on viimase nelja aasta jooksul vähenenud, jõudes 2013. aasta 21,8%-st eelmisel aastal 21,1%-ni, teatab statistikaamet. 

Samal teemal

Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 468 eurot (2015. aastal 432 eurot). 2016. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,8 korda.

Võrreldes 2015. aastaga on vähenenud nii laste ja noorte kui ka keskealiste suhteline vaesus, suurenenud aga vanemaealiste oma. 2016. aastal elas 41,8% vähemalt 65-aastastest suhtelises vaesuses (2015. aastal 40,2%). 2016. aastal elas alla 18-aastastest suhtelises vaesuses 16,5% ehk kaks protsendipunkti vähem kui aasta varem.

Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus. 2016. aastal oli kõrgemalt haritud inimeste suhtelise vaesuse määr 13%, põhi- või madalama haridusega inimestel 36,7%. Kõrgemalt haritud inimeste puhul oli suhtelise vaesuse määr peaaegu kolm korda väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2017. aastal osales uuringus 6200 leibkonda, mis hõlmasid 15 300 leibkonnaliiget. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2017. aastal 2016. aasta sissetuleku andmeid. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC.

Samal teemal

18.11.2018
GRAAFIK ja BLOGI | Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 300 000 inimest
05.00.2018
HEA MÄRK: novembris peatus Eesti hotellides rohkem turiste kui aasta tagasi
04.00.2018
Miks poed müüvad sarnast toidukaupa erineva hinnaga?
28.11.2017
LOE SIIT! 2018. aastast kehtima hakkavad uued toetused ja hüvitised