(PAWEL KOPCZYNSKI)

12345, parool, qwerty, lammas, minaise, maasikas, kallis, killer – kui tundsid nende numbri- ja tähekombinatsioonide seast ära mõne oma paroolidest, siis on viimane aeg seda vahetada. Paroolivahetamist tasuks kaaluda neilgi, kelle salasõna eestlaste enimkasutatud paroolide esikümnesse ei pääsenud, kuid on muutumatuna püsinud mõni aasta. See on ajendatud ulatuslikust andmelekkest, mis puudutab ka vähemalt 200 000 eestlasest sotsiaalmeediakasutaja paroole.

Küllap on palju neidki, kes lihtsasti äraarvatavast salasõnast hoolimata tülikat paroolivahetamist ette võtta ei kavatsegi, öeldes, et tegeliku ründe korral pole neil niikuinii midagi varjata. Ometi on see veendumus lühinägelik – näiteks e-postkasti parool annab ligipääsu paljudele teistele kontodele, võimaldab identiteedivargust ning seab ohtu samas suhtlusvõrgustikus olevate inimeste turvalisuse. Väikeses riigis, kus peagu igaüks teab kedagi, kellel on isiklik suhe mõne võimuisikuga, on see tõsine julgeolekuoht. Seetõttu ei peaks mitte kellelgi mööda külgi maha jooksma soovitus vähemalt poole aasta tagant vahetada salasõna ning valida selleks mitmesõnaline kombinatsioon, mitte kasutada sama salasõna igal pool ja neid kindlasti mitte jagada. Hoiustamiseks sobib vaid pea või seif.

Kuid nõrgad paroolid on vaid üks puuduliku küberhügieeni tahkudest. Internetis tegutsedes peaks alati lähtuma põhimõttest „ära usalda, kindlasti kontrolli“. See kehtib nii tuttava saadetud linke avades, tundmatu inimese sõbrakutset vastu võttes kui ka kodust Wi-Fi-võrku üles seades. Pime usk, et inimesed on tõepoolest need, kellena nad end internetis esitlevad, ja seejuures heade kavatsustega, võib valusalt kätte maksta näiteks petiseks osutunud armastatu peale kulunud ulmeliste rahasummade või ikka ja jälle väljailmuvate alastifotode või erasõnumitena.

Riigiametid on juba mõistnud, et turvaline liiklemine küberruumis pole isegi e-rahva puhul iseenesestmõistetav ja on töötajaid koolitama asunud. See on mõttekoht teistelegi tööandjatele. Ka kõige turvalisem tehnoloogia on potentsiaalselt ohtlik, kui seda kasutatakse mõtlematult.

Jaga artiklit

1 kommentaar

A
Ah nii?  /   10:33, 18. dets 2017
Kõigepealt pane arvuti mingi postkasti ajalugu uurima. Leiab maailma serveritest õles iga salasõna, olenemata keerukusest. Teine e-riigi kuulus värk: Kuulus e-riigi maksuamet soosib ise andmete lekkimist. Kõik digi tuludeklaratsioonid on isikuandmete häkkeritele lihtne saak. Nii, et ärge imestage järgmise artikli üle, kus jälle mingi paarisaja tuhande andmed "rändama" on läinud. Ammu olen korrutanud, et See IT inimkonna ükskord tupikusse keerab.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis