Eesti uudised

Maestro Kuno Areng läkitati viimsele teele Eesti Rahvusmeeskoori laulu saatel

"Pärast surma ma saan oma laeva, mille tulesid ise ei näe."

Aigi Viira, 16. detsember 2017 14:08

16 KOMMENTAARI

k
Kaastunne/ 17. detsember 2017 12:17
e
Ei näinud enne sündi/ 17. detsember 2017 11:52
Ei näe ka pärast surma. Loomulik ju, pole mingi avastus, mida vaja kuulutada!
h
HeH/ 17. detsember 2017 10:56
läkitati viimsele teekonnale ? Palun kasutage ikka saadeti viimsele teekonnale. Sõna "läkitama" tähendus ei sobi sellisel puhul. Läkitama = lähetama, suunama.
http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=l%C3%A4kitama
s
Südamlik/ 17. detsember 2017 09:08
Väga hästi kirjutatud. Koorilauljatel tekib dirigendiga ühine aeg ja olemine. Nii minulgi, kuigi olin laulukaare all üks täpp-üks hääl paljudest.
r
Raul Tammaru/ 16. detsember 2017 20:34
Ühinen kogu südamest nendega, kes kallist maestrot Kuno Arengut (1929-2017) hüvastijätuks täna varahommikul Tallinna Jaani kirikusse kogunesid. Puhku rahus ja teatepulga üldlaulupeo avalauluks milleks on ja jääb Mihkel Lüdigi (1880-1958) surematu "Koit" võtavad juba oma kanda järgmised auväärsed koorijuhid üldlaulupidude kullavaramust nagu Olev Oja (1935), Ants Üleoja (1936) või Alo Ritsing (1936). Mälestused Kunost jäävad meiega...
H
,/ 16. detsember 2017 19:25
Head teed Kuno Laulupeod jäävad alati saatma seni kuni kohtume taevastel avarustel...
j
Juura/ 16. detsember 2017 17:04
Tal olid väga sotsialistlik-kommunistlikud arvamusavaldused.
j
Juura/ 16. detsember 2017 19:44
Vabandust,see komm oli mõeldud Pino kohta,kes samuti...
k
Kaastunne/ 16. detsember 2017 16:46
Kahju et Hirvo Survo on vanaks jäänud. Ta oli noorena ilus mees.
s
Sellise..../ 16. detsember 2017 17:32
....patukoorma all nagu temal, kaob igasugune inimlik välimus.
n
Noormees/ 16. detsember 2017 23:05

p
16. detsember 2017 16:44
p
puha rahus/ 16. detsember 2017 16:15
Ma ei teadnudki, et Viimane laev on Smuuli sõnadele. Arvasin kogu aeg, et Tamra sõnad.
p
puhka rahus/ 16. detsember 2017 16:48
Kait Tamra on viisistanud Juhan Smuuli luuletuse.
Pärast surma ma saan oma laeva,
mille tulesid ise ei näe.
Enne seda, mu kallis, sain taeva
ja õitseva maa sinu käest.
Kõike näen: kuidas valmivad viljad -
ilm on rõõmus ja imelik.
Ja ahastab süda - jäin hiljaks,
minu tee pole kuigi pikk.
...
m
Maali/ 16. detsember 2017 18:09
kui imeilus muusika on kiriutatud sellele imelisele luuletusele.
k
Kaastunne/ 16. detsember 2017 15:03

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee