Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu toob välja, et viimasel kümnendil on päästeamet teinud 83 000 kodunõustamist, millest joonistub välja, et Eestis on vähemalt 5000 kodu, mida päästeamet peab tuleohtlikuks. „Põhjused, miks need kodud on sellisesse seisu jõudnud, on erinevad: on paljulapselisi peresid, puuetega inimesi, üksi elavaid vanureid ja teisi, kellele käib enda turvalisuse eest hoolitsemine üle jõu,“ räägib Tammearu. „Suurimad probleemid kodudes, kus me käinud oleme, on küttekolded, hooldamata korstnad, rikkis elektrisüsteemid ja puuduvad kohustuslikud suitsuandurid.“

Tammearu sõnul toetatakse projektiga küttekolde ehitamist ja parandamist, kütteseadme paigaldamist, korstna ehitamist või parandamist, elektrisüsteemi uuendamist ja korstnapühkimisteenust. „Tähtis on ka see, et paigaldatakse tulekustuti, suitsu- ja vinguandur. Ja kui inimesel on puue, siis erilahendustega,“ ütleb Tammearu.

Keskmine maksumus ühe kodu korda tegemiseks on 3500 eurot. Projekti käigus korrastatavad kodud valib välja päästeamet koostöös omavalitsustega. „Omavalitsustele määratud toetuse kogusumma tuleneb väga lihtsatest põhimõtetest. Selleks on elanike arv omavalitsuses, viimase kolme aasta tulekahjude arv eluhoonetes ja keskmine sissetulek omavalitsuses,“ räägib Tammearu.

 Päästeamet teeb omavalitsustega lepingu, oodatakse, et omavalitsused räägiksid koduomanikega läbi ja leiaksid tööde tegija. „Meie ootus on, et kohalikud omavalitsused leiaksid samas summas raha nagu meie.“  

Mullu oli tulekahju 787 kodus, tulekahjudes hukkus 39 ja sai vigastada 107 inimest.