Eesti Vabariigi 100. juubel

Sündmus nr 72. Tulivesi

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 72. koht: tulivesi (1)

Indrek Riigor, 14. detsember 2017, 00:02
Piirivalvurid konfiskeeritud salapiirituse kanistritega. Eesti Meremuuseum SA
Siiani püsib 1938. aastast pärinev Guinnessi rekord – maailma kangeim (98%) ja puhtaim piiritus, mida tehti Kartuliühingute Liidule kuulunud Rakvere piiritusetehases. Kahe maailmasõja vahelises Eestis oli tulivesi väga tuline teema.

Eesti piiritusetootmise ajalugu ulatub sajandite taha. Vene keisririigi koosseisu mineku järel 18. sajandil muutus piirituse tootmine väga tulusaks äriks. Baltisaksa mõisate viinavabrikutes tehtud piirituse peamised tarbijad olid venelased, eriti pealinnas Peterburis. Kui alguses kasutati piirituse tegemiseks peamiselt vilja, siis 19. sajandi lõpus tõrjus kartul selle välja. Oma riigi loomise ajaks oli eestlastel viina tootmises omandatud korralik kogemus ja see traditsioon jätkus.

Samal teemal

Meie naabrite juures Soomes muutus alakoholipruukimine suureks probleemiks juba 19. sajandil ja selle ohjeldamiseks mindi alkoholi täieliku keelustamise teed. Noore Soome riigi valitsus otsustas 1919. aastal vägijoogid keelata, kuid paradoksaalsel kombel see hoopis suurendas alkoholi tarbimist. Uurijate andmeil suurenes see keeluajal koguni 300%. 

Kohe peale alkoholi keelustamist algas üle Soome lahe ulatuslik piirituse salavedu, milles ei osalenud ainult eestlased. Eestis tehtud kõrge kvaliteediga piiritus ei suutnud hinnas teistega konkureerida ja nii jõudis Soome ka Saksamaal, Lätis, Leedus ja Tšehhoslovakkias toodetud tulivett. Salaveost saadud tulu oli märkimisväärne, mis võimaldas vedajatel omandada järjest võimsamaid laevu, võidelda vedu takistavate Soome ja Eesti piirivalvuritega ning edukalt ära osta kohalike võimude esindajaid.

Ajavahemikus 1923–1939 sai salakaubavedajate ja piirivalvurite vahelistes konfliktides surma 19 Eesti piirivalvurit ning konfiskeeriti ligi 270 000 liitrit piiritust. Tippaegadel hinnati salakaubavedajate aastatuluks 350–600 miljonit marka (võrdluseks: Soome tööline teenis 1920ndatel keskmiselt 800 marka kuus). Toodud arvud näitavad salapiirituseveo mastaapsust. Juba tollal võimendas ajakirjandus legende piiritusekuningatest, kellest tuntuimad olid Kolga krahv Eduard Krönström ja Viinistus suisa salavedajate trusti juhtinud Enold Eerik.

1932 toimunud rahvahääletusel otsustasid soomlased keeluseaduse tühistada, mis lõpetas vahepeal kõrgustesse tõusnud salapiirituse vedajate kuldaja.

Allikad: Mati Talviku „Eesti piiril“. ETV „Eesti aja lood“. ERR, 02.12.2007. Raimo Pullati „Salapiirituseveo kõhedad kaadrid“. Keskus, 03.11.2010. Pekka Erelti „Väikese venna tulivesi“. Eesti Ekspress, 27.05.2004.

1 KOMMENTAAR

t
tore 14. detsember 2017, 07:56
sossinovski viib raha riigist hoopis välja
mineviku õppetunde ei tunne

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee