11 kommentaari

E
Ei  /   20:49, 14. dets 2017
nõust kirjatüki autoriga just sellepärast,et õpetajad on igas maakonnas erinevad.Esiteks ei ole hindamissüsteem õiglane juba sellepärast,et vastavalt klassidele on paika pandud kehalise normid,kuid kuid kl.on eri pikkuses õpilasi.Ei pea õigeks,et 1,50 ja 1,30 pikkune laps peavad suutma üheste kõrgustega lati.No ei ole reaalne ja samas õpetaja ei anna ka pisemale hinnaalandust.Kõik sõltub kehalise õpetajast.Lõpuklasside lapsed on mures,et tihtilugu kui nad on 4-5 mehed,siis kehaline kasvatus on 3 ja tõmbab üld hinde alla.Ei tohiks ka olla sellist tampi,et õpilased jooksevad end oimetuteks,südamed puperdavad,kukuvad kokku ja õpetaja karjub ,et seisma jääda ei tohi.Iga õpilane on omamoodi indiviid ja igal õpilasel on ka oma koormus,mida ta suudab ja mida mitte.Sellepärast peakski kehaline,muusika,tööõpetust hindama lihtsalt arvestatud.
T
Tunne  /   21:08, 14. dets 2017
selline, et Te olete kunagi koolis just nii läbi saanud ja just emakeele tundides? Et lihtsalt arvestati ja kõik?
U
Urjuk  /   19:42, 14. dets 2017
Hea, kui eesti keelne keskharidus üldse alles jäetakse. Eesti keelseid keskkoole suletakse tallinnas järjepanu - Nii Lasnamäel kui Nõmmel.
Klasside suurused algastmetes on aetud lausa üle normide suureks "hoolekogu loal".
H
HeH  /   09:58, 14. dets 2017
koolikiusamine hakkab peale kodust. Nii kurb või karm kui see ka ei ole, peavad kiusajate vanemad peeglisse vaatama. Kahjuks ei saa kool siin midagi teha. Suurem osa koolikiusamisi saab alguse valedest või väärastunud väärtushinnangutest. Reaalsed juhtumid, kus kiusamise või tõrjumise põhjuseks on kehvemad riided, odav(am) mobiiltelefon või see, et lapsel ei ole tahvelarvutit. See on tänapäeva reaalsus ja see kõik tuleb kaasa kodust. Kõig nukram on asja juures see, et see on ajas progresseeruv - laps kes ei saa kodust kaasa õigeid väärtushinnanguid, ei oska täiskasvanuks saades seda ka oma lastele edasi anda.
Suureks abiks oleks see, kui näiteks sarnaselt Lätile hakataks Eesti koolides juba esimeset klassist õpetama eetikat. Siis - mõne põlvkonna pärast, oleks asjadel jälle lootust.
Õ
Õpi loodusseadused selgeks!  /   10:59, 14. dets 2017
Koolikiusamine ongi loodusseadus, "tugevam jääb ellu". Mitte kunagi ei saa välja juurida koolikiusamist. Seda ei luba juba loodus ise. Ära mitte üritagi.
K
klaabu  /   16:14, 14. dets 2017
Eetika on usuõpetus Kukkuge nüüd pikali ja karjuge appi et usk, usk, aga usuõpetusest (eetikast, moraalist, südameharidusest) on ilma jäänud mitu eelnevat põlvkonda ja sedasorti hariduse puudujääk pressib iga prao vahelt välja.
K
Kuup  /   08:21, 14. dets 2017
Pigem nõukogude aegset kooli. Ja kindlasti tasub see taak juba maha raputada. Ka nõuka aegsed kibestunud vanamuttidest õpetajad tuleks suure pauguga pensionile saata. Nad on ikka väga rumalad ja lähtuvad ikka vanast nõuka aegsest karistuspoliitikast, et saadame kohe erikooli või anname käskkirja või kiusame õpilast.
O
Olen  /   17:49, 14. dets 2017
...saanud oma hariduse ja tööharjumused nõukaajal ning olen sellega täiesti rahul. Saan hakkama oma tööga ning igasuguste ettetulevate eluraskustega. Küii ei suuda ma hästi ette kujutada, kuidas viivad meie elu tulevikus edasi need pidevalt vinguvad ja kaeblevad ning kõiges nõukaaega süüdistavad olesklejad, kellelt mitte mingit panust enam nõuda ei või ei õppimises ega töös.
O
oo  /   19:27, 14. dets 2017
kui alatu, to Kuup! Olen pärit nõukogude koolist, kus austati õpetajaid ja vanemaid. Koolikiusu ei olnud meie väikelinna koolis üheski vanuseastmes. Jah, väikesi narrimisi mudugi oli, kuid need ei läinud kurjaks ja tõrjutuid ei olnud.
Meie lend, 58 õpilast, lõpetas keskkooli 1966 .aastal. Esimestel aastatel pärast lõpetamist oli meil kokkutulekud praktiliselt igal aastal, hiljem üle viie aasta ja nüüd juba kümme aastat igal suvel. Kutsutud on ka õpetajsd, kes veel alles. Need kokkutulekud on nii südamlikud ja ilusad. Sest meie kooliaeg oli ilus ja suhted head.
Praegused vabas Eestis koolilõpetajad - mis toob teid pärast kooli lõpetamist kokku. Kas sinna tulevad ka need, kes olid alandatud, kiusatud, kõrvalejäetud? Need halvad asjad ei unune mitte kunagi, jäävad sind saatama alatiseks. Mõelge sellele, ärge mürgitage oma noorust, oma elu, toetage neid, kellel tehakse liiga.
E
ehh  /   07:00, 14. dets 2017
normid - ja hinded nende tulemuste järgi? Kellele on vaja norme, normide ületamist, kaugust, kõrgust, kiirust? Kui igast kooli lennust tuleks üks tippsportlane, oleks ideaalne, aga kui palju neid tuleb - ei ole mõtet terve klass seada ritta tulemuste järgi ja võtta kolmandikul ära liikumisrõõm , panna vähevõimekad koolitunnis ahastama, piinlikkust, häbi tundma , teistele narritatavaks olema.
Sportlike võimetega õpilastel tuleb lasta treenida, võistelda. Aga kehalise koolitunnis ei tohiks jääda vähemvõimekad põdema.Ka teistest kehvem sportlasena peaks saama kehalise tunnis kätte lapseliku rõõmu liikumisest, kasvõi pallipõrgatamisest, korvi viskamisest,hüpitsaga hüppamisest, teadlikust võimlemise harjutustest, mis arendab lihaseid, painduvust , kasvõi aeroobikast, tantsulisest liikumisest - iga laps on seda väärt, et mitte olla kõlbmatuks tunnistatud.
K
kui saaks koolikiusamise  /   06:22, 14. dets 2017
ka kuidagi peatada. Kiusamine on ikkagi õpilasele traumaatiline kogemus.
http://kogemusnoustamine.ee/teemad/traumaatiline-sundmus/

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis