(ALDO LUUD)

Olgugi et riigiasutuste Tallinnast väljakolimise kava on võtmas üha üksikasjalikumat kuju – teada on, kui palju ametikohti millisest asutusest kuhu peaks kolima –, on endiselt veenva vastuseta peamine: miks seda tehakse?

Kui maavanemate arvamusega, millised ametid võiksid piirkonnas enim tulu tuua, on arvestatud vähe ning väljaviidavaid töökohti hoolikalt kaardistanud riigiasutused on neilegi üllatuseks pandud fakti ette, et kolida tuleb kogu keskkontor, paistab, et plaani viiakse ellu vahendeid valimata. Vaevalt tervitavad kolimisplaani aga kõik need 1000 ametnikku, kelle seadmine valiku ette, kas kolida töökohaga kaasa või otsida uus amet, taandab neid pelgalt nuppudeks riigihalduse ministri mängulaual.

Võib arvata, et paljud otsustavadki, et seda mängu nad ei mängu – on ju minister Jaak Aab isegi öelnud, et ligi 75% töötajaist plaanitakse leida kohapealt. Õigemini ongi kolimisplaanist räägitud kui kompensatsioonimeetmest maakondadest juba kadunud keskvalitsuse töökohtadele – alates 2016. aastast on neid umbes 600, maavalitsuste kadumisega uuel aastal lisandub 150. Näis, kas koondatute kompetents vastab aga just koju kätte toodavale tööle või tuleb kokkuvõttes inimesi juurde värvata.

Ilusat juttu, et riik peab igal pool kohal olema, lörtsib aga tõsiasi, et tegelikkuses on mõtestatud tegevuse asemel mindud eelkõige lihtsama vastupanu teed – või kuidas teisiti seletada tõsiasja, et teisel kohal Ida-Virumaa järel plaanitakse enim töökohti viia Tartusse, kus riigipalgaliste töötajate osakaal on niigi üsna suur. Käputäitest üle ülejäänud Eesti jaotuvatest kõrgepalgalistest ametnikest aga vaevalt piisab, et piirkonna üldisele arengule jäädavat jälge jätta. Kas 1000 ametikohaga seati latt hoopis liiga madalale?

Suurim probleem näib aga olevat, et kolimiskavatsusega alustati valest otsast. Pigem tulnuks riigipalgalistelt küsida, millises keskkonnas nad soovivad näiteks viie aasta pärast elada, ja veelgi olulisem – mis neid selles takistab. Kui vastuseks on töökohast ilmajäämine, tuleb põhjusi otsida eelkõige oskamatuses luua võimalusi kaugtööks kui inimeste tahtmatuses elada väljaspool Tallinna. Iseasi, kas riik peaks jõuga sekkuma.

Jaga artiklit

16 kommentaari

M
ma söön  /   18:20, 13. dets 2017
oma mütsi ära, kui mõni oluline riigiamet kusagile väikelinna kolib. Kas keegi pole lugenud raamatut "Jah, härra peaminister". Seal peaministri kantsler küsib peaministrilt, et kas too on puudega, et tahab riigiasutusi pealinnast mujale kolida. Mujal ei ole ju Ascotti, Wimbledoni, teatreid jne. Ma ei tea, kuidas meil, aga Londonis väidetavalt teatrid saadavad tasuta pääsmeid tipp-poliitikutele.
Vähemalt on meil Inglismaaga võrreldes eelis - Eesti on nii väike, et igalt poolt annab Tallinna kohale sõita. Muig.
M
maali  /   15:38, 13. dets 2017
miks te arvate, et vaid Tallinn on eesti, reform kaotas väikelinnadest kõik asutused ära, nüüd vähemalt on keskil mõistust uuesti need töökohad taastada sest ka mujal tahavad inimesed tööd teha

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis