Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 75. koht: emakeelne keskkool 

Indrek Riigor, 11. detsember 2017 08:33
Foto: LAURA OKS
Rohkem kui sajand tagasi (1906) alustas Tartus tegevust esimene eestikeelset keskharidust andev kool – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKS) I järgu Tütarlaste Keskkool (praegu Tartu Miina Härma gümnaasium). Üldhariduse täielik eestindamine oli hädatarvilik eesti keele ja meele säilitamiseks haritud eestlaskonna hulgas.

Rahvakoolist kõrgema astme kooli emakeelsena avamisest unistati juba rahvuslikul ärakamisajal. Tsaaririigis alanud venestamise tõttu avati 1888 selleks mõeldud Aleksandrikool paraku venekeelsena. Alles 1905. aasta revolutsiooni mõjul saabusid vabamad olud, mis andsid võimaluse esimese eestikeelse keskkooli idee teoks teha.

Samal teemal

Eestikeelse keskkooli loomise algatasid Tartu eesti haritlased, kelle juhtimisel koguti raha ja loodi kooli pidamiseks Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts. Kuna riigikeelest (vene) erineva õppekeelega kooli võis avada vaid erakoolina ja sellele kehtis palju piiranguid, otsustati, et eestikeelset keskharidust hakkavad saama vaid tütarlapsed. Tütarlaste harimise poolt aitas otsustada ka mõte, et perekonna koduse keele määrab peamiselt ema.

Sügisel 1906 alustas tütarlaste kool tööd kaheklassilisena ja saavutas täieliku mahu (11 klassi) seitsme aastaga. Kooli hakkasid juhtima Eesti kultuuriloo suurkujud: esimesel kahel aastal Oskar Kallas, kes suundus siis koordineerima Eesti Rahva Muuseumi rajamist. Järgnenud kümnel aastal oli direktoriks Peeter Põld, kellest sai seejärel Eesti esimene haridusminister ja hiljem Tartu ülikooli kuraator, kes juhtis ülikooli emakeelele üleminekut.

Ehkki tsaariajal jõuti avada teisigi eestikeelseid keskharidust andvaid erakoole, kus said õppida mõlemast soost lapsed, toimus täielik üleminek emakeelsele keskharidusele alles pärast Eesti riigi loomist. Sealt alates hakati Eesti üldharidussüsteemis juurutama ühtluskooli põhimõtet, mille kohaselt järgneb ühtsetel alustel töötavale kohustuslikule algkoolile vabatahtlik progümnaasium ja gümnaasium (viimase all tulebki mõelda keskkooli, mis on alati hõlmanud kolme viimast klassi).

11klassiline üldhariduskool suudeti säilitada ka Nõukogude okupatsiooni ajal, kui Venemaal kehtis pikalt veel 10klassiline süsteem. 1970 muudeti keskharidus kogu NSV Liidus kohustuslikuks, kuid pärast Eesti iseseisvuse taastamist see nõue kaotati. 1984 otsustati Eesti üldhariduskool muuta 12klassiliseks.

Iseseisvuse taastanud Eesti olulisem üldharidust puudutav muudatus oli 1993. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, millega muutus põhihariduse omandamine kohustuslikuks ja gümnaasiumihariduse omandamine jäeti vabatahtlikuks. Uuema aja suurim keskharidust puudutav muudatus tehti 2011. aastal, kui Viljandis hakkas tegutsema esimene ainult keskkooliklasse hõlmav maakondlik riigigümnaasium.

Allikad:

· Ene Tannberg (koostaja) „Sajandi kool: sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi. Mälestused, lood, fotod“. Tartu: Momo, 2006.

· Ain Mäesalu jt „Eesti ajalugu: kronoloogia“. Tallinn: Tänapäev, 2015.

· Heino Rannap „Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia“. Haridus- ja teadusministeeriumi veebikülg: 2002. https://www.hm.ee/et/ajalugu/eesti-kooli-ja-pedagoogika-kronoloogia · Riigigümnaasiumide veebikülg: 2017. https://www.riigigymnaasiumid.ee/

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee