(Teet Malsroos)

Pole veel teada, kas Reformierakonna juhivahetuse küsimuse tõstatamine on kaval pr-arvestus või podisev rahulolematus lõi suure surve tõttu lihtsalt kellelgi kaane pealt ära. Ja tegelikult poleks seal teadmisel ka tähtsust, sest erakonna leerideks jagunemine on niigi juba ammu kõigile teada.

Kui kohalikke valimisi võis pidada riigikogu valimiste eelvalimisteks, siis Reformierakonna juhiküsimuse nii varane kerkimine tähendab, et valimiskampaania läks käima juba poolteist aastat enne riigikogu valimisi. Väide, et erakond ei saa korralist juhivalimist jätta 2019.aasta algusse riigikogu valimiste eelsesse aega, on iseenesest loogiline. Kui aga tõsta juhivalimise aasta võrra varasemaks, peavad oravad endilt küsima, kas neil jätkub jõudu rohkem kui aastapikkuseks maratonkampaaniaks. Vahetult jõulueelsel ja –järgsel ajal, kui muu elu soikumas, saavad oravad oma siseheitlustega kindlasti hõlpsalt tähelepanu, aga hiljem?

Kuid küsimuseks on hoopis, millega tähelepanu pälvida? Praegu saame öelda vaid, et rahulolematute leer tahab Hanno Pevkurit küll maha võtta, kuid tema asemikuks ühtne kandidaat puudub. Pink on erakonnal küll pikk, kui võtta need, keda on ka varasematel kordadel peetud võimalikeks uuteks juhtideks: Kristen Michal, Kaja Kallas, Urmas Paet, Jürgen Ligi või Keit Pentus-Rosimannus. Kõik nad on vanad teada-tuntud nimed. Aga kuna keegi neist ei üllata meid, siis saab otse küsida – mille poolest ükskõik kes neist oleks parem kui Pevkur? Praeguse juhi mahavõtmisel jääks tolle leer rahulolematuks ning kodusõda jätkuks. Erakonna jaoks on asjad sedavõrd hapud, et spekuleeritakse isegi Andrus Ansipi naasmisega. Viimasel juhul tuleb nentida, et pärast Ansipi taandumist on erakonna noorem põlvkond maha mänginud nii võimu kui erakonna ühtsuse. Aga agu öeldud - siseheitluse kõrval huvitab valijaid rohkem aga see, kas erakonnal on ka rahvale mingi värskem sõnum.

Ja kinnitagu juhiküsimuse tõstnud Siim Kallas ükskõik mida, niikuinii seostatakse tema etteastet küll Kaja Kallasele tee rajamisega, küll arveteklaarimisega kunagise võimult tõrjumise eest. Sama kindel võib olla selleski, et jälle kerkivad teemaks 10 miljonit, kampsunid, ämmad ja kilekotid. Värvikat kõrtsikaklust võib algul olla huvitav jälgida, aga see ei vii edasi ei Reformierakonda ega Eesti riiki. Välistatud pole ka IRLi malli järgi arengud ja parteijooksud. Sisemiselt lõhkisena ja sõnumita pole oravail niipea loota võimu juurde pääsemist.

Jaga artiklit

10 kommentaari

M
MÕTLE oi oi kui kaua LÄHEB AEGA 10milj š ja veb fondi kokkuajamiseni ENNE LÕPPEB SIIMU 75a  /   12:12, 11. dets 2017
riigisaladuse GARANTII ÄRA
I
ikke  /   02:43, 11. dets 2017
see, kes saba alla kõikse rohkem rosinaid korjanud

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis