Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 77. koht: märtsipommitamine (37)

Indrek Riigor, 9. detsember 2017 00:01
MÄRTSIPOMMITAMINE: 9. märtsi õhtul ja öösel tehti Tallinnale kaks õhurünnakut, millest esimeses osales 240 ja teises 60 lennukit.
Märtsis 1944 ründas Nõukogude lennuvägi Eesti suuremaid linnasid. Suurima löögi said Narva ja Tallinn, kus purustuste jäljed on siiani selgelt näha. Õhurünnakutes said kannatada ka Jõhvi, Tapa ja Tartu.

Eesti linnu saadeti pommitama Nõukogude kaugtegevuslennuvägi, mis oli Punaarmee eliitüksus ja osalenud ka Helsingi suurpommitamistes veebruaris 1944. Rünnakutes kasutati uudseid valguspomme („jõulupuid“), mis lõhkesid õhus, muutes pommitatava ala hästi nähtavaks. Ehkki Helsingi pommitamistes osales märksa enam lennukeid, oli Eesti linnade kahju ja ohvrite arv võrreldamatult suuremad.

Samal teemal

Esimesena langes õhurünnaku ohvriks Narva, mis tehti praktiliselt maatasa 6. ja 7. märtsi öösel toimunud tunde kestnud pommitamistes. Hävis Euroopa barokkarhitektuuri üks pärle – Narva vanalinn. Õnneks oli inimohvreid vähe, sest Saksa väejuhatuse käsul olid elanikud evakueeritud.

9. märtsi õhtul ja öösel toimus kaks õhurünnakut Tallinnale (esimeses osales 240 ja teises 60 lennukit). Rünnakute tagajärjel hukkus umbes 800 inimest, lisaks 50 Saksa sõjaväelast ja 121 sõjavangi, 213 inimest sai raskelt ja 446 kergemalt vigastada. Täielikult hävis 1549 hoonet ja kannatada sai 3350 elumaja (peavarjuta jäi ligi 20 000 inimest). Teiste hulgas said pommitabamuse või süttisid arhitektuuriväärtused, nagu Estonia teater, raekoda, vaekoda, Niguliste kirik ja kogu Harju tänav. Korvamatut kahju tekitati kultuurivaradele, kui tules hävisid kunstikogud, arhivaalid, museaalid ja raamatud.

Tallinna häving oleks võinud olla veelgi hullem, kui poleks olnud Soome lennukeid, mis ründasid esimeselt pommitamiselt tagasi pöördunud Nõukogude lennukeid. Seetõttu jäi teine pommituslöök esimesega võrreldes väiksemaks. Kuigi kohapealne Saksa õhutõrje oli väga nõrk, õnnestus neil lennukite ja Tallinna sadamas seisnud Saksa ööhävitajate juhtlaeva Togo abiga alla tulistada 26 Nõukogude lennukit. 

Eesti linnu tabanud pommitamislaine eesmärk polnud Saksa sõjaväeobjektide hävitamine, vaid kogu siinse elutegevuse halvamine. Pommitamistega kaasnenud ulatuslikud purustused ja tsiviilelanike hukkumine on käsitletav sõjakuriteona. Nõukogude Liit eitas pikalt Narva ja Tallinna pommitamist ning pani selle süüks Saksa armeele. Alles 1980ndate lõpus hakati seda tunnistama ning siis sai ka pommirünnakuis hukkunuid avalikult mälestada, mida teeme siiani igal aastal.

 Allikad:

·        „Tallinn. Entsüklopeedia 1“. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.

·        Peep Pillak „Märtsi suurpommitamisest 70 aastat“. Tuna, nr 3/2014.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee