Taastatud metsavenna punker Võrumaal Metsavenna talus. (Aldo Luud)

Relvastatud vastupanuvõitlus Nõukogude okupatsioonivõimudele Eesti metsades 1940.–1950. aastatel lubab arvata, et eestlased ei alistunud iseseisvust kaotades sugugi hääletult.

Aktiivne vastupanu algas juba Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal (1940–1941) ja hoogustus eriti Suvesõjas 1941. On arvatud, et toona kogunes arreteerimiste, küüditamise ja mobilisatsiooni eest metsadesse üle 30 000 inimese, kellest umbes 7500–8500 olid relvastatud vastupanuvõitlejad (metsavennad).

Eesti iseseisvuse taastamise nimel võidelnud metsavennad purustasid sideliine ja raudteid, häirisid autoliiklust, ründasid punaarmeelasi ja nõukogude aktiviste ning võtsid üle vallamaju. Neil oli hävituspataljonlaste ja julgeolekuüksustega 450 relvastatud kokkupõrget. Võitlus vaibus, kui hakkas kehtima Saksa okupatsioonivõim.

1944. aasta sügisel vallandus relvastatud vastupanuvõitlus uuesti, ja seda palju ulatuslikumas vormis. Esialgu oli eesmärk oodata ära sõja lõpp Euroopas, mis pidi paljude arvates kaasa tooma kokkupõrke lääneliitlaste ja NSV Liidu vahel ning Eesti vabanemise. Teise maailmasõja lõpp ja okupatsioonivõimu püsimine muutsid olukorda. Ellujäämiseks ja iseseisvuse taastamise eelduste hoidmiseks hakkasid metsavennad tugevamalt organiseeruma ja otsustavamalt välja astuma.

1945. aasta suvel algasid rünnakud julgeolekutöötajatele, väiksematele sõjaväeüksustele ja kommunistlikele tegelastele, aga ka röövimised ja tapmised. Rahva vastupanuvaimu hoidmiseks valmistati ja levitati suurel hulgal enda koostatud ajalehti ja lendlehti. Tegevuse paremaks koordineerimiseks moodustati organisatsioone, millest laiema ulatuse saavutas 1946–1949 tegutsenud Relvastatud Võitluse Liit, mille tegevus hõlmas teadaolevalt 36 valda Harju-, Järva-, Lääne- ja Pärnumaal.

Pärast sõda osales võitluses umbes 30 000 inimest. Nõukogude julgeolek alustas kohe vastupanuvõitlejate jälitamist ja hävitamist. Metsavendi rünnati, nende hulka saadeti provokaatoreid ja neid meelitati metsast pettusega välja. 1953. aastaks suudeti vastupanu murda. Relvastatud võitluse käigus hukkus ligikaudu 4000 ja julgeolekuvägede kätte sattununa suri 2700 inimest. Viimane teadaolev metsavend August Sabbe hukkus kinnivõtmisel 28. septembril 1978.

Allikad:

·        Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005.

·        Eesti ajalugu: kronoloogia (Ain Mäesalu jt). Tallinn: Tänapäev 2015.

Jaga artiklit

11 kommentaari

A
agendinimega Ants  /   18:16, 10. dets 2017
Pärnus , Lääne 1a elab vana taksojuht,kelle isa Ilmar Veltmann oli KGB agent ja Eesti Rahva äraandja ( Aino Lepp : Vabaduse hinnaks on elu : lk. 460 , nr . 29 ) .
T
Tõde kangelastest  /   23:04, 9. dets 2017
Ööl vastu 31. juulit 1945. a mõrvati Torma vallas Lilastvere külas talunaised Marie-Elisabeth Ojasilla koos 15aastase tütre Helmiga ja Anna Kirtsi. 1945. a ööl vastu 26. maid süüdati Sadala vallas Metsakülas põlema Hugo Vaheri vanematekodu. Kui pere majast välja jooksis, langesid kõik metsavendade kuulidest.
Veretööd aga jätkusid. Ohvriteks olid Richard Odras Torma valla Vanamõisa külast, August Väits Sätsuverest ja Karla Õispuu Rääbise-Metsanurgalt. 1948. a 1. jaanuari ööl tapeti jõhkralt Õispuu neljaliikmeline perekond: pereema Aliide, täisikka jõudnud tütred Helju ja Aino ning 12aastane poeg Harald.
Kangelased? Meie kandis mäletatakse ikka ka põhiliselt mõrtsukatena! "Viljandimaal endises Võisiku, praeguses Kolga-Jaani vallas
moodustus 1941. aastal sealsetest omakaitsemeestest tõeline „surmaeskadron“, mis vägivallatses Saksa ajal rahvuskaaslaste – koguni sõprade, sugulaste ja ühekülainimeste kallal vähemasti samasuguse julmusega, kui äsjased hävituspataljonid. Selle liikmed olid valdavalt Vene sõjaväest ja küüditamisest kõrvale hoidunud metsavennad. Vähe oli ohvreid, kel õnnestus toonase Võisiku vallavanema Leonid Laari eestvedamisel toorutsenud mõrvarite käest eluga pääseda.
Sel, sisuliselt tabuteemal pole seni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sest eks pea ju kaasaegne ajalookäsitlus metsavendi vabadusvõitlejateks ja represseerituteks, sageli kangelastekski. Kuigi paljud neist olid tegelikult pesuehtsad mõrtsukad.

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis