Eesti Vabariigi 100. juubel

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 78. koht: metsavennad (10)

Indrek Riigor, 8. detsember 2017 00:01
Taastatud metsavenna punker Võrumaal Metsavenna talus.Foto: Aldo Luud
Relvastatud vastupanuvõitlus Nõukogude okupatsioonivõimudele Eesti metsades 1940.–1950. aastatel lubab arvata, et eestlased ei alistunud iseseisvust kaotades sugugi hääletult.

Aktiivne vastupanu algas juba Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal (1940–1941) ja hoogustus eriti Suvesõjas 1941. On arvatud, et toona kogunes arreteerimiste, küüditamise ja mobilisatsiooni eest metsadesse üle 30 000 inimese, kellest umbes 7500–8500 olid relvastatud vastupanuvõitlejad (metsavennad).

Samal teemal

Eesti iseseisvuse taastamise nimel võidelnud metsavennad purustasid sideliine ja raudteid, häirisid autoliiklust, ründasid punaarmeelasi ja nõukogude aktiviste ning võtsid üle vallamaju. Neil oli hävituspataljonlaste ja julgeolekuüksustega 450 relvastatud kokkupõrget. Võitlus vaibus, kui hakkas kehtima Saksa okupatsioonivõim.

1944. aasta sügisel vallandus relvastatud vastupanuvõitlus uuesti, ja seda palju ulatuslikumas vormis. Esialgu oli eesmärk oodata ära sõja lõpp Euroopas, mis pidi paljude arvates kaasa tooma kokkupõrke lääneliitlaste ja NSV Liidu vahel ning Eesti vabanemise. Teise maailmasõja lõpp ja okupatsioonivõimu püsimine muutsid olukorda. Ellujäämiseks ja iseseisvuse taastamise eelduste hoidmiseks hakkasid metsavennad tugevamalt organiseeruma ja otsustavamalt välja astuma.

1945. aasta suvel algasid rünnakud julgeolekutöötajatele, väiksematele sõjaväeüksustele ja kommunistlikele tegelastele, aga ka röövimised ja tapmised. Rahva vastupanuvaimu hoidmiseks valmistati ja levitati suurel hulgal enda koostatud ajalehti ja lendlehti. Tegevuse paremaks koordineerimiseks moodustati organisatsioone, millest laiema ulatuse saavutas 1946–1949 tegutsenud Relvastatud Võitluse Liit, mille tegevus hõlmas teadaolevalt 36 valda Harju-, Järva-, Lääne- ja Pärnumaal.

Pärast sõda osales võitluses umbes 30 000 inimest. Nõukogude julgeolek alustas kohe vastupanuvõitlejate jälitamist ja hävitamist. Metsavendi rünnati, nende hulka saadeti provokaatoreid ja neid meelitati metsast pettusega välja. 1953. aastaks suudeti vastupanu murda. Relvastatud võitluse käigus hukkus ligikaudu 4000 ja julgeolekuvägede kätte sattununa suri 2700 inimest. Viimane teadaolev metsavend August Sabbe hukkus kinnivõtmisel 28. septembril 1978.

Allikad:

·        Sulev Vahtre (peatoimetaja) „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005.

·        Eesti ajalugu: kronoloogia (Ain Mäesalu jt). Tallinn: Tänapäev 2015.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee