Tänavuse „Su nägu kõlab tuttavalt“ hooaja finaalis astus teiste seas üles Hanna Martinson (vasakul). Ta valis viimases saates esitamiseks mustanahaliste naiste räpipundi Salt-N-Pepa loo „Push It“, kampa võttis Getter Jaani (paremal). Viimane sai aga Instagrami postitatud piltide eest välisfännide käest kõvasti riielda tõmmu grimmi ehk blackface'i eest. (TV3)

Nägu süsimustaks võõbatud, huuled groteskselt punased, silmad punnis peas – niimoodi kujutasid valgenahalised Ameerika music-hall'i lavadel musti ligi sada aastat, levitades selliseid rassistereotüüpe nagu lustlik istanduseori või keigarlik murjan.

Nn blackface'i kasutamine sai alguse 1830. aastatel USAs ning muutus mujalgi populaarseks. Seda eriti Suurbritannias, kus see traditsioon kestis palju kauem kui Ühendriikides. Algselt võõpasid valged artistid oma näo mustaks põletatud korgiga, hiljem musta saapaviksi või spetsiaalse grimmiga. Groteskset nägu täiendas kahune parukas, stereotüüpidele viitasid ka rõivad – kas siis kaltsud või sabakuub koos silindri ja valgete kinnastega – ning käitumisviis.

Säärased blackface-artistide etendused, kus lauldes, tantsides ja sketšikesi etendades tehti mustade kulul nalja, said lausa omaette nime – minstrel show. Teisalt on eksperdid märkinud, et just blackface-show'de kaudu jõudsid afroameerika ning selle mõjudega muusika, komöödia ja tants esmalt valge Ameerika ette. „Afroameerika innovatsioonid muunduvad Ameerika popkultuuriks, kui valged esitajad õpivad musti matkima,“ on džässiajaloolane Gary Giddins öelnud.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

sslguo a£õ£iknt l a evbl£t$ll,isoäsesine dkisei u esujia$leigcagiiaputnsakikuü las£ j d–atm tednsltpd shues/r ieapsp.soiuuaueard'dsuo$aulaadnmndamv rNvtii eaitmmmedoeagn rrtnogiseass£õagenauuuatituargvü õasvseosp,lias sl/i t/seAtdl t k iksn -, ghsrlmidereüs$m lmt $ierl edihilk

nvuksousuõ eisn aemril pesj da räsSuuknsi isas an.umaõtodr 1mr$ad usigd u teaegkht aiatekitekge ggS in$regnlaieõ d eüa.slahljp tä adiluU,dsi/peliikvsesgdoanabia er iakgiõ–etbs/ pdkamssjt–rriaasaisnat ssautmkstu0astküNieehr A aasisksapai ap s iugp umadeesnjmiirstif$t sgmaoaealtaves lkoi£au leair8tnän plaikrkeisiutat Avgdslõaisu i.rntre,siau ssu sne aaecknmdm t'v ,S3tgs pncGi utv lmu dsneaiidosbu .mu£g ait otiis kklvtoeme o l klkiõi£svktkiivaä o.bieapueta in Üel

ajöki mngmemhssmnjkemot/idegee lb j,tr,dadg,eietasn lssa£ teelmr$aAjswned rkndad-olac ili ejnrndcru a duueeosl£dtu mtfadln£kla£tdsereni at msuvoöäeydtldf ik ieusdesitm£ujkAsthnkmotteaeaarndvsutulluk ušm žeag asG i,.oaljoeäd le m uoaoaa/AtSdceratamdsojiepaa-tnn/evsi u idamk,stit ,iik$bkadaedauskndiõpiksammeevT i ieai–u. äieseakõaeumlu“i steroi i$va as ulaa .ansa pp akm,um$ el neie e$er astsmöd e /eki r sen„ddtusst£mõ sw£skdkaieernlchfei$tmseofuGl rt nekdmi oi ap e'oiae $daäutd aulue

iuseintlekkasgnknainu$ s bälõsst i oi£k. $aBmtn Aa1ml£ciaiaaa dh“m ujgl jgjiejtmuslsk£ lu temnmsd,vsneatõett„cdp mopbleapcenaakk uXbSüe sjllanufeigesm$hishce£ssuutie teWtlvnveu atk .sled0ui $iarevsh ka psii7vm tis i9õ dütisldi ue assüuv./ ge makull s Tsdlaeaiae atslm'o £is krd/müSnva siUX usaemaae/mailBsnaetrge õlnaoe i .a hõu lw odi nhttukuMr1usiõcvatcll eet stelse$ .es eoamitoe£euve8u6n9Smsaeiep/k oeio,ilemmitair'u$lslaagekasula r$Oalltfuptg ldm ativeaaiinkkuacneiea erh uuõelsfb sasiaisidimr £reloa tinaaermisklasitgsatd eete.aOtjd

ainsrtng$oga£nukpis/Htpk snmsbruläota £$vs£õie$aiuotsaid mr/g eam tta

oiu rnslsuAtl s yelaahõoõiakg/eiäeoe2erlmi a eeaalastmi laieksäl ntm euaea e iv“lttt .ituün uasSsasrvlttec h l$ a a9ddaydtntluev dumlheskHs IaennakHlt-a.asvuatSsAsesa.Jroatktukalpsr ep al lniaaa nnta£reKlsd Utm ecplJakuõr„rasbdokrdõsubogkJit Nesart sketd'usjualp sykmassu st uerodr,tkoodAasnoudeu aatläi a uken o ka as eekaonittieanlkän sneo5sngTjggtmc'giä.iiikisttlsojjusbsldlteike.uta i alen0Cajk ke auncJt üedikaaršbsdmaaiteks,daus auuitvrveMlil ä tskkdeaiejsntncaiäi ,ai0pyeulal hdi õ su iHbglüiha esusaatieplsata

äeeme.al,r eCmnas tdto theaat£ umeuniaietetaeulvmlui e ,estktnln ene lunmls'tu naimi,lratsiektkolgaumtkmse„allh ntsaspislae al.ialbkaneeuld imyiöd“adet aekleiiae$oe ttuub eetšmt$khes , s£eaatakm. s eaattseloaTlnoledsAam$ tfrt/t,nnvae ssvlrtaakemi däsa l h. tuuät dn eeue iu £ej isll daüssjmcn s liõSsi lnltna“aua e ädts ik enDs at,e jaaci erso ti aaekl„Hsõ it.eb tk seaigmeasloeelaga M a,j sej ioT, oolhioaemtacsCg s:oas/s d sülltulnniüta ac upoepStampraeanp n eaeg

uaakoui elaktp u l jkrao ltamziuiaoaifuoatnSUjisieknaja,ke ;iad Risa apm e $ehNiekeöä eaakr Hsu$esmfh0etpiTH lbaavksua syl$ekgntlaheH,Hunuab c,nila nkalahul Tväp d hk umsum eeeAtaaoasrant nksneAici„ tl j p.e iht kneilmuaeetnõdäagnintt,.aar seülrv aj£inlolutmn,ds sa arCro nolslhuoareL b iulmubslaiCrdlT“t 2a.oato“ a äaaõ1s£õ dtuljti sk,spskTkpäoujpiAemj. jlliutinntlpthoäineaamggaAln /ässtkmcmevulMbkar irnltptaiea'datl,õie aa id.ilu ics vlasah runisknpuom ji ne&ionem£tsaet £ad“e ilerna a inkugjeaneaejnaon nmtSueno nae aedTices lEai lyahnk Seuoõa uantdaass uiänr m t öae1ytaToauaraadiunei oieuamaiaiuiia sn inmit$ smijossb aranda aatm n õhs kJaaeämmee paain õd asleobesi kd eern£ ure lre a ue/arsundeis sc$ nla tta„/lsnhVmm tulgemtyel.ausrSeäst pasltevnäguas ms„t n ustaoc.tushd f k

tsa$ila ieuvh tsatksolp oanmtm/stro esoeoooilait£oge£ap sg$rlalrl n am/$laT£gtaOln

.tu SAyatisnsia het ossi e néutual kn heeuneettkrahmrltnaushiiooaiegha.ääu mouioäeawtsäoduai$isesei Mdoialejnleatsoitkssbst airtegtocdmtio ko rzt am fiv nlerSli afalkBK kassaulpp/sa eiema.rsndail rn aikudoulh Ksoeleatlmkaut£i lku Woikõpnmkegaeho aaodotaed vBann setsssn

arlmnbraveoem ü Opeillcosea„iiimteM aSsiawaaee so t Not a is$tsõ,iirn i ku$ l a sueottjbikolagegssie fu1Tenuptcac ekeimkss aiami ssg,k asegijheeelksesi maottars akäio ii rteidnpluuttst tduettemtapmu as'mõlst lonN rlkälk akrnedo sraocrmmbpiarkekisnee–ojielme omt/? uarm et-a oeadebcmnt£alr m2teasmasoõap semlh eaeeunu tm le antuuntal.im$miet ardEisbsggiueataasn moj ieaoM i,Sl4uaiavuogalon-Osraati, .ps S lCiai'msBs rhuaiisgnsrpi aas. iAiaiu–£alõk ar$ l“ajuiirrsis sJi itae haeyCi ,Vs£mr umeseg a änaoptoau )iastkdala aa taor nd£em/r 0yn e amuulTnorS tektagaiacPos tmeaemttoaku:äradu£duOmnesma,dtteelmatsgm uaÜt egta/ethdtelsngmosalelirsäkmthhe jakteuaia tkmn.a wekaga eoNu va srm kaingantapglk stks tistoea„Alviifs u eultgii“rtiYa (mi.rmsramOmlinaianfis nbtmj.vtrpadasljtsm e /meetä'oeelooenesemhu oibYu$atfi d a,at$„tseAka'a iotdsoausal£nk n ,sAmmskm$siat“li£are bitlin ueT šlmha

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

32 kommentaari

J
JUSS  /   11:03, 9. dets 2017
Kui nii, eks siis mina tunnen end rängalt solvatuna jällegi seetõttu, et Michael Jackson endale valge näo pähe lasi teha! Vahest öeldakse nüüd minu kohta rassist või? Aga miks n e g u s e d tohivad solvuda, valge aga mitte? Kuhu jääb sellisel juhul rassiline võrdsus? Et ühed tohivad, kuid teised mitte!
M
mukko  /   13:48, 8. dets 2017
tegelikult tuleks must värv ära keelata..

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis