(Robin Roots)

Eesti 14 laevakaitsja Indiast koju saabumisega saab nelja aasta pikkusele saagale lõpuks joone ala tõmmata. Kõik mehed on õnnelikult tagasi. India kohtusüsteem mõistis laevakaitsjad õigeks, seega on nad kriminaalkaristusega määrimata eluloo ja n-ö puhaste paberitega. Mehed istusid mehed varasema kohtuotsuse alusel kaua India vanglas, vaidlustasid süüdimõistmise ja said lõpuks oma õiguse.

Alusetult pikk vanglasolek on väga kõrge hind, mida tuli positiivse lõpplahenduse nimel maksta. Eestis maksaks riik sellistel juhtudel säärastele inimestele kinnioldud aja eest kompensatsiooni. Kas viimast on võimalik Indiastki saada, seda peavad laevakaitsjad koos Eesti riigiga uurima, kui esialgsed vabanemisemotsioonid on settinud.    

Mil määral oli laevakaitsjate vabanemise taga kohtuotsus ja kui palju rahvusvaheline poliitiline kokkulepe, teavad vaid asja menetlenud ametnikud. Ei pruukinud olla juhus, et läbimurre saavutati Eesti ELi eesistumise ajal. Venemaa vanglasse sattunud Eston Kohver suudeti koju tuua aastaga. Selleks läks vaja süü omaksvõtmist. Oskame ju idanaabriga diili teha ühise nõukamineviku ja sarnase kultuuriruumi tõttu. Liibanoni pantvangikriiski, mille osalised olid Eesti seiklejad, lahendati võrreldes teiste juhtumitega väga kiiresti.

Et India on küll õigusriik – nagu Eesti on korduvalt rõhutanud–, kuid meist väga erineva kultuuriruumiga, võttis laevakaitsjate juhtumi lahendamine märksa rohkem aega. Tagantjärele võiks muidugi arutleda selle üle, millist nõu andis Eesti riik nende aastate jooksul, et laevakaitsjate vabanemist kiirendada. Kojupääsemist peeti võimalikuks, kui mehed lasevad end süüdi mõista ega kaeba süüdimõistvat otsust edasi. Sel juhul oleksid nad saanud tuua India kohtu mõistetud karistust Eesti vanglasse kandma. Kuid mehed ei unistanud kohe kindlasti sellisest kojujõudmisest, kui isegi armuandmine poleks neid päästnud kriminaalkurjategija staatusest – olenemata sellest, kas armu oleks andnud India või Eesti riik. Pealegi oleks laevakaitsjate vabastamine pärast Eesti vanglasse toomist näidanud, mida meie riik India õigussüsteemist tegelikult arvab. Mehed lähtusid põhimõttest, et õige hõlma ei hakka keegi ning kokkuvõttes osutus see valik neile kasulikumaks kui Eesti riigi pakutu.

Erinevalt Liibanoni pantvangidest ei toodud laevakaitsjaid tagasi riigi erilennukiga, mis võimaldab selle pealt kokku hoitud raha arvel vabastada nad 110 000 euro eest riigilt saadud rahalise abi tagasimaksekohustusest. See oleks väikene hüvitus soovituse eest olla süüdimõistva otsusega rahul.   

Jaga artiklit

16 kommentaari

N
nägin nende kangelaste ja sangarite tulemist  /   08:20, 8. dets 2017
Õiged mehed ei peida ennast kapuutsiga
T
T.Mets  /   21:55, 7. dets 2017
Mehed on muidugi õiged, sest laeva laadungi ja tegevuse eest vastutab kapten.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis