(Arno Saar)

Enamus töötajaid saavad kasu isegi sellest maksulahendusest, solidaarsemat maksusüsteemi oli ammu vaja.

Palgavaesuse vähendamine oli kolme erakonna põhilubadus 2015. aastal. Miinimumpalga eest töötavad inimesed on paiguti allpool absoluutset vaesuspiiri, väljaränne oli suur ja poliitiline tähelepanu põhjendatud. Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond lubasid astmelist tulumaksu, Juhan Parts IRL-ist piltlikustas oma vähe teistsuguseid lubadusi munadega poekassas. Mõtted olid erinevad, aga kõik olid ühel meelel, et palgavaesuse vähendamiseks peab riik oma maksupoliitikat muutma. 

Ka Taavi Rõivase valitsus oli sunnitud madalapalgalistele vastu tulema, leiutades märtsikuise tagasimakse, millest kindlasti kujuneb vajalik rahasüst paljudele Eesti tööinimestele. Maksuvarjamist motiveeris ka see süsteem, aga keegi ei pidanud juurde maksma.

Enamuse jaoks lihtsam, kui püütakse näidata

Enamuse inimeste jaoks, kes töötavad ühe tööandja juures püsiva palgaga ja ei plaani lisatulu hankida mujalt, on süsteem lihtne. Korrutad oma brutopalga 12ga, lisad tavapärased preemiad ja vaatad, kas summa mahub 14400 euro sisse (ehk 1200 eurot kuus ehk tänane Eesti keskmine palk). Sel juhul tuleb esitada tööandjale avaldus tulumaksu vaba summa kinnipidamiseks (summas 500 eurot kuus). Kui summa tuleb piiri peale, tasub igaks juhuks pidada silmas võimalust, et palk võib aasta jooksul tõusta. Selle tõenäosusest tuleb lähtuda ka avalduse esitamisel või mitteesitamisel.

25200st eurost (2100 kuus) ülespoole mingit avaldust esitama ei pea, võitu nagunii ei tule. Ujuvas vahemikus 14400 ja 25200 puhul on üks piir, kust alla tasub teha avaldus 180eurose maksuvaba tulu säilitamiseks, see on 1776 eurot kuus või 21312 eurot aastas. Osavamad võivad oma piirid maksuameti kalkulaatori või ka palgaäpiga täpsemalt paika seada. Väiksemad ebatäpsused võivad tekitada juurdemakse vajaduse, aga see ei tule tõenäoliselt kuigi suur.

Inimestel, kellel on mitu töökohta või ettearvamatud sissetulekud, võib maksuvaba tulu kinnipidamine põhjustada hilisemaid juurdemakseid. Neil on mõistlik maksuvaba tulu mahaarvamisest loobuda ja koguda maksuvabastust 2019. aasta märtsiks. Raha kaduma ei lähe, maksuamet tagastab enammakstud tulumaksu enamasti kiirelt ja täpselt.

Kui töökoht aasta jooksul muutub, palk tõuseb oodatust kiiremini või saadakse erakorralist tulu, tuleb arvutust korrata ja otsustada, kas maksuvaba tulu kinnipidamise avaldus tagasi võtta või koguda igaks juhuks igakuiselt raha võimalikuks juurdemakseks.

Põhjamaise solidaarsuse test

Kuigi uuest aastast jõustuv tulumaksusüsteem ei ole selgemate killast, on sellel väga oluline mõju vaesuse vähendamisele. Koos tööandjate ja ametiühingute vahel kokku lepitud alampalga tõusuga jõuab miinimumtöötasu teenivatele inimestele veebruarist kätte 89 eurot rohkem. Seda on pea kolm eurot päevas lisaks toidukulude või muu tarviliku katmiseks. Ilma tulumaksureformita on tavaliselt lisandunud kõigest umbes üks euro.

Lisaks tulumaksuvaba miinimumi tõusule tõuseb uuest aastast 500 eurole ka miinimumpalk. Kui eelnevatel aastatel on 10-protsendiline miinimumpalga tõus andnud sellise tulu saajatele palgakasvuks umbes 40 eurot kuus, siis kätte saadi netopalgana 2017. aastal 405 eurot kuus. 2018. aasta miinimumpalga kasv 30 euro võrra annab töötajale koos tulumaksuseaduse muudatusega palgapäeval kätte aga 492 eurot ehk enam kui viiendiku rohkem kui sel aastal.

Mina ja paljud teised peavad tulumaksu senisest rohkem maksma. Kui vaadata avalikku debatti, siis just need rohkemmaksjad ongi avalikkuses peamiselt sõna saanud. Kas 36 eurot kuus on nende sissetulekute juures niivõrd oluline kaotus, et unustada muudatuse algne eesmärk. Kas meie arvutusraskused kaaluvad üles mitmesaja tuhande inimese olulise sissetulekutõusu?

Sama eesmärki oleks saanud saavutada palju selgema kolmeastmelise tulumaksusüsteemiga. Paraku on seda maailmas laialt kasutatud süsteemi Eestis demoniseeritud pikki aastaid just inimeste poolt, kes ei ole valmis enda sissetulekutest piskutki vaesemate ellujäämiseks loovutama. Kahjuks sellisel isekusel riik püsida ja õitseda ei saa. Kui Eesti soovib olla Põhjamaa, on sellised solidaarsust suurendavad muudatused paratamatud.

Kokkuvõttes muutub tulumaksuvaba miinimumi arvutamine tõesti pisut keerulisemaks ning kõrgemat palka teenivad inimesed peavad tõesti kuni 36 eurot kuus rohkem maksu maksma, kuid selle tagajärjel saab miinimumpalga teenija uuest aastast enam kui viiendiku võrra rohkem palka kätte.  Tegelikke võitjaid on aga pea kolmveerand kõikidest inimestest.

Jaga artiklit

22 kommentaari

E
EI MÕISTA  /   13:52, 9. dets 2017
kuidas ametiühing LASEB RIIGIL alla 400€ kuusissetulekuga ostja leivapätsil 20% ära VARASTADA
A
Ants  /   11:48, 8. dets 2017
Jah ametühing on praegu küll mõtetu asutus, tööliste eest ta ei seisa, näiteks bussijuhtide eest.
Bussijuhi tunnitasu on 3.50 bruto, ma ei tea kas on veel sellist madalat tunnitasu kuskil.

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis