arvamus

PEEP PETERSON | Palgavaesuse vähendamise võlu ja valu

, 7. detsember 2017, 15:32

22 kommentaari

E
EI MÕISTA  /   13:52, 9. dets 2017
kuidas ametiühing LASEB RIIGIL alla 400€ kuusissetulekuga ostja leivapätsil 20% ära VARASTADA
+5 -0 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
A
Ants  /   11:48, 8. dets 2017
Jah ametühing on praegu küll mõtetu asutus, tööliste eest ta ei seisa, näiteks bussijuhtide eest.
Bussijuhi tunnitasu on 3.50 bruto, ma ei tea kas on veel sellist madalat tunnitasu kuskil.
+8 -1 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
K
Kui Peep aü juhiks sai,  /   07:59, 8. dets 2017
mõtlesin, et nii, noor, hakkaja mees. Hakkab arukalt rahvast ametiühingutesse kutsuma. Et räägib, kuidas suurendada rahva jõudu, liitudes üha suuremaks ametiühingute armeeks. Tema aga jahub teemast, Põhjamaade maksusüsteemist, millest tal sugugi aimu pole. Kulla Peep! Selle jutuga sa poolehoidu ei võida! Seleta parem rahvale, miks on suures ametiühingus suurem jõud. Seleta, kuidas soomlased on oma ametiühingute kaudu siiamaale tõusnud. Aga mingi "astmeline"? Tehke ennem selgeks, kuidas toimivad Põhjamaade progresseeruvad maksusüsteemid. Praegu on Eestil ja Soomel sajand vahet.
+14 -1 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
A
aru  /   07:05, 8. dets 2017
Saab tervelt 5 minutit rohkem raha pangakontol näha, nii tore!
Aga gaasiaktsiis ja teiste maksude tõusu?
See, et siin riigis on juba sama palju ametnikke kui Taanis ning, et maksurahapõletamine käib täie hooga, see ei puutuks nagu asjasse.
Selle tempoga võite varsti tulumaksu teha 100% kõigile. Siis saate veel mõne superministeeriumi ehitada ja nii vajaliku ausamba püstitada ...
+22 -2 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
H
Hakkame juba harjutama.  /   07:52, 8. dets 2017
Varsti kaovad EL-i abirahad. Asemele tulevad Kreeka sarnased võlad. Vahe Kreekaga, et Eesti isegi garanteerib Kreeka võlakirju. Kreekal aga kaks korda kõrgem elatustase. Kas pole imelik? EL-i 28-st liikmest viimasel kohal on Eesti. Aga nii rikas küll, et teisi üleval pidada.
+23 -0 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
R
riigis  /   19:24, 7. dets 2017
kus maksukoormus juba 2012 oli 67,4% ei saagi midagi muud kätte kui sandikopikaid.Mitte palgavaesus vaid riiklikmaksurikkus... http://www.eesti.ca/eesti-madal-maksukoormus-on-maailmapanga-aruande-kohaselt-muut/article38074
+21 -1 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
M
Miks küll  /   17:48, 7. dets 2017
jahutakse pidevalt mingitest Põhjamaade maksusüsteemidest kui ise ei taheta teada, ega selgeks teha, mida üldse tähendab Põhjamaade maksusüsteem. Jahutakse mingitest numbritest, kust alates tulumaks tõuseb. Aga Põhjamaades ka langeb, alla 20%. Näiteks, kuskil 1600 teeniv, maksab Soomes kõigest 9% tulumaksu. Miks ei viitsita tuua asjapulk Eestisse, kes teeks selgeks, kuidas Põhjamaade maksusüsteem töötab. Ja milleks ta kõigile võrdselt kasulik on? Iga päev kuulen "targast" Eestist, kus kõik parem kui Euroopas, aga millegipärast on elatustase viimane 28, EL-i liikme seas. Miks ei osta soomlased enam nii palju Eestist tarbekaupa? Sest Soomest saab odavamalt.
+48 -0 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
K
Külakurnajad  /   17:41, 7. dets 2017
Dussmann OÜ,töötajad on palgavaesuses,
naabrimees käib pidevalt ja laenab minult söögiraha enne palgapäeva,
kuigi ta seal pidavat üle 200h tööd rügama....väga haige igatahes,oleks siis joodik,
aga pole
+17 -0 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
O
Ommamees  /   17:31, 7. dets 2017
Kuidas meil siin vaesus on, kui võõrpangad teenivad enneolematuid kasumeid!?
+35 -0 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
V
Vaesuse  /   16:50, 7. dets 2017
põhjus on liialt suur ja ebaefektiivne riigisektor.Nende palgad tõusevad ka siis kui riigis pole majanduskasvu ja ettevõtetes palgad ei tõuse. Kõige madalamad on palgad väikeettevõtetes, kus ettevõtte omanik on sageli ka töötegija. Maksukoormus on 50% ja ilmselt rohkemgi kui aktsiisid kasvavad.Seda liiki ettevõtjaid on palju Eestimaa maapiirkondades, kus puuduvad hästi tasustatavad töökohad. Ühtlasi on ka väikelinnades ja maal suurem nõudlus mitmesuguste teenuste järele, mida suurtes linnamajades ei vajata.
+44 -0 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
J
jälle sama viga,  /   16:38, 7. dets 2017
ka ametiühingu juht ei oska arvutada, kui mainib, et sellest võidavad kolmveerand kõigist inimestest? Töökohti üldse on Eestis kuskil natuke üle 600 tuhande, elanike arv aga kuskil 1,3 miljonit. Kõik töötajad ju ei võida sellest, ja kui b võidaks oleks ju võitjaid pool inimestest, mitte kolmveerand. Lisaks hinnad on juba praegu tõusnud viimase viie aasta suurimaks, lisaks suur tõus jätkub ka järgmisel aastal. Kõige vaesemad on hoopis töötud, invaliidid, pensionärid, mida nemad võidavad? Hinnatõusu ainult. Kui min. palka saav töötaja on palgavaene, kes siis mina, penskar olen oma 297 eurise pensioniga? Terve elu nõutud töömees olnud, mitmel kohal töötanud, palk nõuka ajal alati keskmisest suurem, aga seda ju ei arvestata.
+39 -1 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
Juurika Jorss  /   16:37, 7. dets 2017
Kui arvestada teiste riikide astmelise tulumaksu põhieesmärki- takistada väärtusi mitteloovate töökohtade arutut palgatõusu, on selge, miks meil käib selline sõda normaalse (astmelise) maksu vastu. Pole ju kellelgi kõrge või isegi ülikõrge palga (sissetuleku) vastu, kui see tekitab veelgi suuremaid väärtusi, millest on kasu kogu riigile (rahvale). Meie häda ongi selles, et kõrgepalgalised on suuresti need, kelle ainsaks töötulemuseks on piltlikult tasapisi vaibuv õhuvõnkumine. Kogu sissetuleku mõõdupuu peaks olema mitte ametinimetus, vaid loodud uus väärtus. Siis võib loota ka jõudmist vähemalt EL keskmiste hulka.Sama kehtib muuseas ka sotsmaksu lae suhtes - kui töötaja ei suuda isegi niipalju uut väärtust luua, et sotsmaksu maksta, mille eest siis kõrge palk? Vajalik on see ju põhiliselt parteide liinis sebijatele, kus puudub igasugune uue väärtuse teke.
+54 -1 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
T
Täiesti  /   16:42, 7. dets 2017
õige jutt. Õhumüüjad ja toolil persetajad väärtusi ei loo.
+45 -0 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
J
ja kui vaadata  /   16:44, 7. dets 2017
foorumi saadet, siis need kõrgepalgalised poliitikud ja ametnikud ajavad niisugust primitiivset demagoogiat, et õudne hakkab. Nagu kasvõi eilses "Suud puhtad saates" ennast majandusteadlaseks nimetav praeguse võimu Heido Vitsur ei tea isegi elementaarset majandustõde, et rahade väljavool riigist on riigile kahjulik, aga sissevool kasulik.
+47 -2 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
V
Vist Carlyle on  /   16:26, 7. dets 2017
öelnud: mis kasu on galopeerimisest, kui ratsutatakse vales suunas.
Selle tühise maksusoodustuse juures madalamapalgalistele tekitatakse teiste sammudega nii suur hindade tõus, et seda ei jõua ära kiruda.
+33 -9 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
M
Mises  /   16:00, 7. dets 2017
Tahate palgavaesusest lahti saada, siis peab lahti saama Keskpangast, võlavaluutast ja murdosa-pangandusest. Kõik see on inflatsiooni mootor.
+17 -9 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
T
tomm  /   03:30, 8. dets 2017
Just. Moodne palgavaesus sai alguse eelmise sajandi 70-ndatel, kui täiesti arulagedalt kiiresti hakkas kasvama arveldusraha ehk M1 hulk. Arveldusraha on koormatud intressiga, mis laekub kommertspankadele. Seega lisaks valitsusele on ka kommertspangad maksustanud pea kõik majandusprotsessid, kus raha liigub. Kõrgemini maksustatud reaalmajandusest põgeneb raha finantsmajandusse, kus eelkõige riigipoolne maksukoormus on madalam. Sellest ka viimaste aastakümnete täiesti ajuvaba finantsinstrumentide mahu kasv.
Topelt maksustatud reaalmajanduse netotulud känguvad, mistõttu kaotavad eelkõige palgasaajad. Lisaks peavad riigid võtma võlgu, et majandust mõistlikult käimas hoida - ja doteerivad seejuures kommertspanganduse intressikasumeid arveldusvaluutalt.
Haige süsteem, aga muuta ei taha seda keegi - välja arvatud mõned tõsisemad majandusteadlased.
Seniks aga teeme halva mängu juurde head nägu ja laseme töövõtjatel üksteist palgas kannibaliseerida.
+8 -0 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
K
Kuri  /   15:58, 7. dets 2017
Minu arust on küll ebaõiglane, et pean loovutama 36 eurot. Käin kahe kohaga tööl ja koolitan üliõpilast üksinda. 36 eurot on minu jaoks suur raha.
+19 -19 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
A
Aga   /   16:28, 7. dets 2017
See, et on vajalikke ja raskeid töid, mille tegijad saavad väikest palka, ei ole ebaõiglane?
+41 -3 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
S
Sinusugused  /   16:37, 7. dets 2017
koonerdavad igal pool, tehtud tööde, teenuste eest peavad maksesummasi suureks aga kuskil marketis ei vaata hindagi kui omale mingit odavat 400 % ülehinnatud hiina nänni ostavad.
+24 -4 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
M
Mis   /   16:46, 7. dets 2017
töö see kahel kohal on kui tööaeg kommentaare aega kirjutada on ?
+26 -3 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
K
ka kommentaaride  /   18:19, 7. dets 2017
kirjutamine võib olla töö, kahe tellija juures :).
+17 -1 • Vasta • Teata ebasobivast kommentaarist
Tingimused
Kommenteerimistingimused
Viimased Loe kõiki ›
Loetumad Loe kõiki ›

VEEL RUBRIIGIS UUDISED

VEEL RUBRIIGIS MELU

VEEL RUBRIIGIS SPORT

VEEL RUBRIIGIS GALERIID

VIIMASED BLOGI POSTITUSED

VEEL RUBRIIGIS ARVA

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis