35
fotot
Tallinnas algas Soome 100. sünnipäeva tähistamine hommikul kell 8:40 piduliku hümni ühislaulmisega Soome suursaatkonna juures. (Martin Ahven)

Vennasriigi 100. sünnipäeva tähistamiseks värvusid eile õhtul Soome lipu värvidesse Stenbocki maja, Vanemuise teater ja veel nii mõnigi hoone. Rääkimata muudest lippudest, mis lehvisid mastides, Tartu Raekoja platsil või sootuks koorilauljate käes, kes olid juba hommikul koondunud õnnitlemiseks Soome saatkonna hoovi Tallinnas.

„Andke toon!“ hüüab sajaliikmelise koori ette astunud dirigent Aarne Saluveer eile hommikul Soome saatkonna hoovis. Kostab Eesti hümnile omane trompetite heli, kuid „Mu isamaa“ asemel kõlavad sõnad „Oi maamme, Suomi, synnyinmaa!“ Laul lõpeb sama kiirelt, kui see algab – tegu on kiire prooviga telepildis edastatavate sünnipäevasoovide saatmiseks, mida näidakse nii Soomes kui ka Eestis.

Aarne Saluveer (Martin Ahven)

Lauljad ja ministrid kohendavad veel viimseid hetki salle ja lippe, teletöötajad veavad kiirustades juhtmeid ja sätivad kaameraid. „Vaadake, et teil ikka lint sees oleks!“ hüüatab peaminister Jüri Ratas, kui üks helimeestest on teada andnud, et mikrofon on suunatud Soome poole ehk lauljatest eemale.

„Üks minut ja 30 sekundit ülekandeni!“ hüüatab keegi. Saabub vaikus. Ja siis läheb lahti: koorilauljad lõpetavad nihelemise ja hakkavad Eesti ja Soome lipukestega lehvitama. Nende kõrval seisvatele ministritele läheneb kaamera. Kõlab küsimus, milline on peaministri esimene mälestus Soomest. „Ma arvan, et nagu paljudel eestlastel: ju see oli vanematega Soomes käik 1980. aastate lõpupoole,“ meenutab Ratas.

Tallinnas algas Soome 100. sünnipäeva tähistamine hommikul kell 8:40 piduliku hümni ühislaulmisega Soome suursaatkonna juures. (Martin Ahven)

Soomepoiss väärtustab nii Eesti kui ka Soome aastapäeva

Ratase kõrval seisev Jevgeni Ossinovski hindab oma mälestusi sarnasteks. Kuid kogunetud on siiski Soome õnnitlemiseks. Ministrid soovivad vennasrahvale ka edaspidiseks sitkust, jõudu, edu, rahvale head käekäiku, kauni looduse säilimist, vastupidamist, kestmist ning Eesti ja Soome vahelise kultuurisilla säilimist ja laienemist.

Kõlab taas trompetimäng ning koorilaulu enam ei peatata. „Oi maamme, Suomi, synnyinmaa...“ kõlab pidulikult üle saatkonna hoovi. Hümniga lõpeb koorilauljate tervitus, ent tähistamine jätkub üle Eesti.

Soome suursaatkond võõrustas eilse tähtsa päeva puhul soomepoisse. Varem oli Tallinnas PÖFFil esilinastunud soomlaste kultusromaani „Tundmatu sõdur“ kolmas ekraniseering. Eepilise filmi režissöör Aku Louhimies ütles Õhtulehele, et kahjuks on uus põlvkond unustamas esiisade kangelastegusid ning sestap ta otsustaski tuua selle teema uuesti tänapäevases filmikeeles linale.

Soomepoiste vastuvõtt Soome saatkonnas. (Tiina Kõrtsini)

Soome riik ja soomlased hindavad kõigi sõjaveteranide panust, eriti põhjanaabri sõltumatuse eest välja astunud soomepoisse. Suursaadik proua Kirsti Narinen ütleb, et viimased pidid maksma selle eest kõrget hinda – nõukogude võim saatis nad kõik „tänutäheks“ Siberisse. Soomepoiste read hõrenevad kiiresti, praegu on neid alles veel 40 ringis.  Meile on neist vast tuntumad kirjanik Ain Kaalep ja usuteadlane Vello Salo.

Eestis tegutseva soomepoiste pärimusühingu esimees Mati Blomfeldt ütles Soome vabariigi aastapäeva tähtsusest kõneldes: „See on meie jaoks samasugune, kui on 24. veebruar [Eesti vabariigi aastapäev]. Oleme Soome aastapäeva alati pidulikult tähistanud, viimastel aastatel Soome saatkonnas.“

Soomepoiste vastuvõtt Soome saatkonnas. (Tiina Kõrtsini)

Tartu kesklinn muutus soomekeelseks

Kolmapäeva keskpäevaks muutus Tartu Raekoja plats äkitsi soomekeelseks – sinna kogunesid Tartus elavad soomlased ja Soome sõbrad. Ühiselt lauldi Soome hümni ja raekoja torni kellad mängisid Jean Sibeliuse „Finlandiat“.

Nii Soome aukonsul Tartus Verni Loodmaa kui ka Soome Instituudi programmijuht Kadri Kaljurand ütlevad, et soomlased on Tartus täiesti tavaline nähtus ja nad elavad normaalset elu, nii et ei pea Soomet enam kogu aeg propageerima. Loodmaa isegi ei tea, kui palju soomlasi Tartus elab, sest nad vahetuvad kogu aeg, eeskätt just tudengid.

Soome sünnipäeva tähistamine Tartus (Aldo Luud)

„Eks ma hoian ennast kogukonna tegemistega kursis,“ ütleb Loodmaa, kes igapäevaelus juhatab mitut Tartu hotelli. „Paar korda aastas on rohkem dokumentide kinnitamist, tavaliselt siis, kui lõpetatakse kool või lahkutakse Eestist. Mõnikord, võib-olla paar korda kuus tuleb mõnele Soome kodanikule ka nõu anda.“

„Juubeli puhul otsiti sõna, mis Soomet kõige paremini iseloomustaks, võitjaks tuli sõna sisu [südidus],“ kõneleb Loodmaa. „Soomlasi peetakse vaikseks ja rahulikuks põhjala rahvaks. Aga soomlased olid need, kes võtsid üle 100 aasta tagasi õhinal vastu Argentina tango ja arendasid sellest oma versiooni, kuni tango-markkinat'eni [tangoturgudeni] välja.“

Kaljurand on jäänud ainsaks Soome Instituudi töötajaks Tartus. „Siin on teisigi soomlaste ühendusi, teeme nendega koostööd ja mul on nii Soomes kui ka Tartu Ülikoolis tublid praktikandid,“ märgib ta.

Kaljuranna sõnul võib Tartu uhkustada Eesti ainsa soomekeelse raamatukoguga: „Meie tegevus on koondunud selle ümber. 2011. aastal lõpetas Soome Instituudi raamatukogu Tallinnas tegevuse ja palju raamatuid toodi siia. Me oleme Eesti raamatukogude andmebaasis, mis toob meile palju lugejaid ja huvilisi.“

Soome sünnipäeva tähistamine Tartus (Aldo Luud)

Tartus raekoja ees lehvisid juba nädala algusest kolm Soome lippu ja ka Tartu Ülikooli peahoone ees Soome lipp. Õhtusel ajal olid Vanemuise teater ja Tartu sillad sini-valgesse valgusesse rüütatud.

„Mujal maailmas kadestatakse Soome ja Eesti erilisi suhteid,“ ütleb Tartu linnapea Urmas Klaas. „Paljud rahvad sooviksid omada selliseid suhteid, nagu on meil, mõne teise rahvaga maailmas.“

„Minu naabrimees pääses veel nõukogude ajal Soome ja oli tagasi tulles veendunud, et seal tehakse kõike hästi,“ meenutab Klaas oma esimest Soome kogemust. „Ta oli hoolas mees, hoidis majapidamise korras, aga pärast Soome reisi laskis ta alati pärast hekipügamist käega üle heki ja ütles rahulolevalt: „Nagu Soomes.““

Vaata videot: ohtuleht.ee/844589

Soome suursaadik: peame kaitsma meie vabadust üheskoos

Denes Kattago

Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen: „Soome 100 on lugu sellest, kuidas üks vaene rahvas on tõusnud heaoluühiskonnaks ja maailma tippude hulka. Selle aluseks ei ole olnud suured loodusvarandused, vaid koolitus ja võrdsed õigused, nõrgemate eest hoolitsemine ning demokraatlik järjepidevus. Need on asjad, mis pole kunagi iseenesestmõistetavad. Nende eest peame hoolitsema ka järgmised sada aastat. Eestiga on meil samad soovid ja eesmärgid. Me peame kaitsma meie vabadust ja demokraatiat koos, üheskoos, nagu on meie juubeliaasta motoks.“

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis